Suhted Saudi Araabia ja Iraani vahel on poliitilist kliimat Lähis-Idas kaua tugevasti määranud. Kaks kaalukat riiki, mille poliitilised süsteemid on väga erinevad ja mis esindavad islamiusu erinevaid suundumusi, on piirkondlikes konfliktides alatihti vastaspooltele sattunud. Järgnevalt analüüsiksin, kuidas kahe riigi hiljutine leppimine võiks mõjutada Lähis-Ida regiooni ja geopoliitilist süsteemi laiemalt.

Saudi Araabia on unitaarriik ja absoluutne monarhia, kus kuningas on nii riigipea kui ka valitsusjuht (alates 2022. aasta septembrist on peaminister küll kroonprints Muhammad bin Salman). Valitsemisel järgitakse sunniitliku islami traditsiooni ja hanbali jurisprudentsi põhimõtteid. Enamasti toimuvad otsuste langetamiseks konsultatsioonid kuninga, ministrite nõukogu ja ülikuperede vahel. Saudi kuningriiki liigitatakse autoritaarseks riigiks.

Iraanis on alates autokraatliku monarhia kukutamisest 1979. aasta islamirevolutsiooni tulemusel selle poliitika funktsioneerinud islami teokraatia raamistikus. Samal aastal vastu võetud põhiseaduses kuulutati Iraani riigireligiooniks kaheteistkümnenda imaami šiiitlik islam. Iraani riigikorras ühendatakse teokraatia elemente presidentaalse vabariigiga. Kõrgeimal usujuhil on otsene kontroll täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu, aga ka meedia ning sõjaväe üle, kuna kandidaate valitavatele ametipostidele kontrollivad revolutsiooniline kaardivägi ja poolenisti islamivaimulikest koosnev Järelevalve Nõukogu, kes tavaliselt diskvalifitseerivad kandidaatidest enamiku. 2021. aastal Economist Intelligence Uniti koostatud demokraatiaindeksis jäi Iraan Saudi Araabiast madalamale kohale.

Hille Hanso

Hille Hanso on Türgi ja Lähis-Ida välis- ja kaitsepoliitika kommentaator ja analüütik, vabakutseline teleprodutsent, ajakirjanik ja inimõiguslane. Muuhulgas uurib ja kajastab ta aktivismi ja inimõiguste olukorda üle ilma. Hansol on magistrikraad Lähis-Ida uuringutest Istanbulis, kus ta ka suurema osa ajast elab. Loe artikleid (14)