Arvan, et võrokesed ja setod ei ole Eesti riigist ära pööramas, vaid pigem Eestit muutmas, kirjutab Soome keeleteadlane Janne Saarikivi.
Selle aasta 22. aprillil astus Võrokeste kongress sammu edasi põlisrahvaks saamise teel. Võro kongressil osales 139 saadikut, kes esindasid mandaadiga enam kui 2000 võrokest. Kongressi otsustes öeldakse, et Nursipalu suurtükipolügooni laiendamine ohustab võrokeste põlist asuala ja sunnib inimesi oma kodudest lahkuma. Räägitakse, et võro keel on omaette keel, mitte eesti keele murre, ja nõutakse selle kinnitamist seadusega. Kõigepealt kuulutatakse, et võrokesed on põlisrahvas ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni mõttes.
Kaasaegne võro ja seto liikumine sai alguse juba Nõukogude Liidu lõpuajal. Seto kongress on setod põlisrahvaks kuulutanud juba aastal 2002. Tõsi küll, Eesti riik ei tunnista setode põlisrahvastaatust, ja ilmselt ei hakka tunnistama ka võrokeste oma.
Janne Saarikivi
Janne Saarikivi on soome-ugri keelte uurija, endine Tartu ülikooli soome keele ja kultuuri lektor, Helsingi ülikooli soome-ugri keelte professor ja Soome meedias tuntud kolumnist. Loe artikleid (1)
