Kirjandusteadlane Rein Veidemann hindab Loomingu olemust ja püsivust ajakirja 100. juubelisünnipäeva eel. “Nii ilukirjanduslike tekstide avaldamisel kui ajakirja teise poole publitsistikas ollakse häälestatud kaasaja ühiskondlikule lainele,” märgib Veidemann.
Kui Loomingul täitus aprillis 2013 üheksakümnes sünnipäev, siis intervjueerisin sel puhul toonast ajakirja peatoimetajat, hiljuti elu 70. verstaposti seljataha jätnud kirjanikku ja publitsisti Mihkel Mutti. Mutt peatoimetas ajakirja aastatel 2005–2016. Kuigi mõned varasemate peatoimetajate nimed korduvad (Friedebert Tuglas, Jaan Kärner, Paul Kuusberg), on Mutt Loomingu ajaskaalal viieteistkümnes peatoimetaja. Ja vaat, mida ta vastas minu küsimusele, millisena ta kujutleb Loomingut ajakirja sajandal sünnipäeval: “Suuremaid muutusi ei tule praegu pähe. Kuna meie “menüüs” on ilukirjandusel nii suur osa, siis oleks loomulik, et Looming muutub läbi kirjanduse enda muutumise, seda kajastades. Ajakirja sajandal sünnipäeval unistan tõenäoliselt võimalusest end külmutada lasta, nii et näeks ka kahesajandat” (Postimees, 27. aprill 2013).
