Edasi 3-kuulise tellimiskampaania raames loosisime igal kuul uute liitunud lugejate vahel peaauhinnana välja ühe käekella. Viimase, kolmanda peaauhinna võitjaks osutus Sten Soomlais, kes töötab projektijuhina. Lühiintervjuus “Edasi on ka minu mõte” uurime, mida tema Edasi juures väärtustab.
Mis on sinu esimene mälestus Edasiga seoses ja kuidas vaatad meie toimetamiste peale täna? Mis on muutunud?
Ma ei ole Edasi käekäiku väga pikalt jälginud. Viimase paari kuu jooksul olen Facebookis märganud aga mitmeid viidatud artikleid, mis tähelepanu äratasid, kuid tellimuse tegemiseni ei jõudnud. Ju ma siis olen selline äärmiselt “homme teen” tüüp, teisalt püüan teadlikult vältida püsitellimusega tooteid. Aga arvamusi-artikleid oleks lugeda tahtnud. Tundus huvitav materjal. Minu suureks üllatuseks sain perelt isadepäeva puhul Edasi paberajakirja tellimuse ning sellega koos ka esimese numbri. Pärast seda oli materjali, millega tutvuda, palju.
Kantar Emori uuringust “Meediabrändid 2020–2022” selgub, et lugejate meelest on Edasi tugevuseks eristumine peavoolust ja teistest väljaannetest. Kas sa oled selle järeldusega päri ja kui, siis kuidas sina seda tõlgendad, milles see eristumine seisneb/väljendub ja mis rolli sa Edasil Eesti ajakirjandusmaastikul näed?
Kindlasti on Edasi peavoolust erinev. Nii intervjueerijad kui intervjueeritavad on targad ja ennast tõestanud avaliku elu tegelased, arvamusliidrid – see teeb teemad ja arutelud põnevaks. On pikki artikleid ja lühikesi kolumne – lihtsalt vastavalt tujule võtad tüki, mida lugeda. Lühidalt võiks kokku võtta, et see on ajakiri mõtlevale inimesele.
Edasi üks lubadusi lugejatele on teha ajakirja, mille artikleid on ka hiljem kasulik ja põnev lugeda. Soovita palun 3 lugu, mida võiks uuesti üle lugeda ja miks.
Sügisnumber oli minu esimene Edasi. Aga juba sealt leidsin 3–4 artiklit/intervjuud, mida tõenäoliselt oleks hea kahe-kolme aasta pärast uuesti lugeda. Need puudutasid muidugi pigem kellegi arvamusi – ehk hiljem oleks meeleolukas jälgida, kas need ka tegelikkuseks said. Omalt poolt tooksin välja, et mõned artiklid pole ehk niivõrd hilisemaks lugemiseks, kuivõrd annavad uue vaatenurga või motiveerivad end ise teemaga lähemalt kurssi viima. Sügisnumbris olid sellisteks näiteks kaks juhtimisalast artiklit.
Räägi palun mõne sõnaga ka oma tööst ja mida sulle meeldib teha vabal ajal.
Ma töötan projektijuhina kasvuettevõttes Comodule, mis on osa Kõu Mobility Groupist. Loome ja toodame jälgimis- ning infoedastusseadmeid kergelektrisõidukitele. Sisuliselt tagame, et neist saaksid targad sõidukid. Kogu meie ettevõtmise eemärk on suunata inimesi vähem autosid kasutama, võimaldades ja võimendades eelkõige linnades alternatiivsete transpordiviiside kasutust. Isiklikus plaanis olen pärast ettevõttega liitumist viimase viie aasta jooksul oma liikmumisvajadusi tööpäeviti rahuldanud elektriratta abil. Autot kasutan vaid pikemateks perega planeeritud sõitudeks.
Vaba aega veedame üsna palju linnakärast eemal maakodus, kus on hea väiksemate ja suuremate asjade kallal nokitseda ning samas saab oma füüsilise koormuse kätte. Hinges olen ma suur autofanaatik, eelkõige meeldivad 80ndate ja 90ndate masinad, kuid viimasel ajal on see hobi tagaplaanile jäänud.
Kui oleks sinu otsustada, siis mida ja miks võiks teha Eestis teistmoodi, et muuta meie elu paremaks?
See on raske küsimus. Eesti on tegelikult alates iseseisvumisest arenenud niivõrd kiiresti. Elukvaliteet on siin järjepidevalt Euroopa riikidele lähemale jõudnud ning mõnes mõttes ka ette rutanud (pean silmas digiteenuseid). Teisalt on meil inimesi, kes ei saa väga hästi hakkama. Ehk siis ongi kaks Eestit.
Viimasel ajal on hakatud jagama laiapõhjalisi toetusi, aga see tundub raiskamisena. Ideaalne oleks, kui saaks üldise heaolu ja jõukuse kasvust anda rohkem neile, kellel seda päriselt vaja on ning kes ei tule ühiskonnas ilma abita toime. Pean siin silmas sihitud abi. Töötule joodikule pole ju mõtet raha anda (tema vajab teistsugust tuge), samas puudega inimese hooldajale kulub iga lisaeuro marjaks ära.
Teise mõttena võiks linnades süstemaatiliselt tegeleda autokesksuse vähendamisega. Nagu üks Taani esineja ühel konverentsil ütles: jalakäijaid ja jalgrattureid saab motiveerida präänikuga, autojuhte aga kahjuks ainult piitsaga. Kuid nagu enamik asju siin maailmas, pole seegi nii mustvalge ja nõuab süsteemset, ühiskondlikku lähenemist.
***
3 võimalust luua uut väärtust ja aidata saada Edasil tugevamaks
Hea lugeja! Kutsume Sind hakkama tellijaks. Püsitellijana aitad luua ajakirja, mis on Eestis puudu, ning teed palju head isegi siis, kui Sa ise ei jõua iga päev lugeda. Rahulik ja inspireeriv keskkond ei teki iseenesest ning see vajab püsivat hoolt. Võid mõelda ka nii, et Edasi on osa Sinu heategevuskäitumisest parema keskkonna ja ajakirjanduse nimel.
Hea asutaja, ettevõtte juht, turundusjuht! Turunduskoostöö suurtest meediamajadest sõltumatu, väikese, aga visa kirjastusega võib olla osa Sinu ettevõtte, tööandja brändi arendamisest ning tugev sõnum ka tarbijatele, mille eest Sinu ettevõte seisab ja millele kaasa soovib aidata. Edasi hoiak on ettevõtlik ja eluterve, meie lugejatele läheb korda hooliv ja jätkusuutlik Eesti. Võta ühendust ning leiame sobiva koostöövormi.
Hea filantroop! Edasi eesmärk on teha Eesti parimat kvaliteetajakirja. Pühendume ise 100%, aga vajame ajakirja elujõuliseks muutmisel veel natuke abi. Kui Sulle on oluline valikukriteerium see, et toetatav algatus looks uut väärtust kogu ühiskonnale ja oleks tore, kui saaksid selle mõju ka ise igapäevaselt hinnata, siis ajakiri Edasi on suurepärane võimalus. Anna meile hoogu ja aita saada tugevamaks (rekvisiidid leiab siit). Iga toetaja panus läheb sisuloome kvaliteedi parandamiseks. Kui vajad otsustamiseks lisainfot, siis võta palun ühendust: janeck.uibo@edasi.org.
Edasi kohta saab rohkem lugeda siit ja siit (PDF).
