Helen Sildna: Edasi väärib aega meie graafikus ja ka rahalist panust lugemise eest. “Edasi on ka minu mõte”

Helen Sildna. Foto: Eero Vabamägi, Postimees

Juulist detsembrini ilmub Edasi veergudel meie kirjastuse 5. sünnipäeva puhul lühiintervjuude sari “Edasi on ka minu mõte”, kus uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Helen Sildna on muusikaettevõtja ja Edasi lugeja.

Mis on sinu esimene mälestus Edasiga seoses ja kuidas vaatad meie toimetamiste peale täna? Mis on muutunud?

Hakkasin ühest hetkest NOP-i kohvikus märkama teistmoodi kujundusega ajakirju. Nimi Edasi ei öelnud mulle midagi, küll aga jäi silma, et siin on ajakiri, mille kaanel ei olegi naeratavat kuulsust, vaid hoopis mõni kunstiteos. Eristus. Järgmisena viisin kokku kaks nime: Janeck Uibo ja Edasi. Siis tekkis päriselt huvi ja tegin ajakirja ka lahti. Peale seda pole huvi Edasi vastu raugenud.

Kantar Emori uuringust “Meediabrändid 2020” selgub, et lugejate meelest on Edasi tugevuseks eristumine peavoolust ja teistest väljaannetest. Kas sa oled selle järeldusega päri ja kui, siis kuidas sina seda tõlgendad, milles see eristumine seisneb/väljendub ja mis rolli sa Edasil Eesti ajakirjandusmaastikul näed?

Katsetusi eri formaatidega näeme nii ajakirjandusmaastikul kui ka mujal enda ümber palju. Iga uus algatus tekitab uudishimu, ja sellist “vaatame, mis neist kahe aasta pärast saanud on” tunnet. Kui julgus, värskus ja sitkus käivad käsikäes, siis müts maha. Seega – müts maha Edasi ees! Edasil on jõudu järjekindlalt oma rida ajada ja mitte anda alla kiusatusele teha nii, nagu teised teevad. Minu jaoks on Edasi kauaoodatud tõestus sellest, et ei vasta tõele, et kõik lugejad soovivad tarbida vaid kiiruudiseid, skandaalimaigulisi paljastusi või olla peibutatud provokatiivsetest pealkirjadest.

Et tänapäeva infodeemias ellu jääda, on vaja kujundada oma harjumused ja öelda EI suuremale osale infost, mis tahab me elust osa endale hõivata. Tarkade inimeste süvenemist eeldavad tekstid on need, millele olen valmis aega aga lausa reserveerima. Edasi väärib aega meie graafikus ja ka rahalist panust lugemise eest. Edasi annab hästi valitud autoritele võimaluse kirjutada teemadel, mis ei ole ilmtingimata päevakajalised, pigem aegumatud.

Edasi üks lubadusi lugejatele on teha ajakirja, mille artikleid on ka hiljem kasulik ja põnev lugeda. Soovita palun 3 lugu, mida võiks uuesti üle lugeda ja miks.

Esiteks on mõned autorid, kelle kirjatükkidest väga lugu pean ja alati lugeda püüan, mõnesid neist leiabki kõige rohkem Edasi veergudelt – lemmikute hulka kuuluvad kindlasti Kristjan Port, Ilmar Raag, Annika Laats, Tõnu Õnnepalu, Ülle Madise.

Kristjan Port on lemmik. Oma mõtlik-humoorikate haikulaadsete esseedega suudab ta läheneda eri teemadele nii ajaloo, bioloogia, psühholoogia, filosoofia kui metafooride kaudu. Vähe on autoreid, kelle isikus tundlikkus, huumor, teadmised ja nii laiaspektriline seoseloome kokku saavad. Kristjan on minu jaoks parim kehastus tulevikuinimesest – nutikas generalist!

  • Näiteks artikkel “Kaasaegne fitness on keskendumisvõime” – mõtisklus korra ja korratuse paradokside üle ja miks on nii, et süsteemi loomiseks enda ümber peab tohutult pingutama. Ja siis see küsimus, mis mind tihti kimbutab: “Kas valida tasane ja veniv või palju ja kiiresti?” Ja kumb meetod on kestvama mõjuga? “Tööga modernsust luues püütakse võidujooksus tapvast korrapäratusest ette jõuda.” ja “Ehk nagu tõdeb uue aja väljakutseid uuriv trendspotter Magnus Lindqvist, on meie ajastu fitness’iks keskendumisvõime. Suutlikkus müra ja kiusatuste keskel rakendada aju tõelist potentsiaali.”

Kadri Liigi artikleid ja intervjuusid loen ka alati. Kadri on üks laiema silmaringiga välispoliitika-tundjaid Eestis ja mulle on väga sümpaatne tema informeeritud ja kaasajastatud Venemaa-teadmine. Ootan ja loodan, et äkki ilmub Kadri Liigilt kunagi ka raamat.

  • Siin on aga Kadri Liigi intervjuu Venemaa välissuhete nõukogu tegevdirektori Andrei Kortunoviga, mida väga soovitan lugeda: “Suur intervjuu. Kadri Liigi vestlus Andrei Kortunoviga: mõtestades tänast Venemaa välispoliitikat”. Alljärgnev Kortunovi tsitaat on minu meelest väga oluline. Samast põhimõttest olen püüdnud oma ettevõtte ja festivalidega lähtuda ka kultuurivaldkonnas: “Kui lähtume sellest, et eestlased teavad Venemaad pisut paremini kui näiteks portugallased, et nad on Moskvaga natuke rohkem suhelnud kui Lääne-Euroopa – siis see tähendab, et Eesti võib teada teistest paremini, mida Venemaast karta, aga ta võib ka paremini teada, mida Venemaaga saab teha. On ju olemas mingi kogemus, kasvõi piiriülese koostöö vallas – nii et huvitav oleks oodata mingeid uusi initsiatiive Tallinnast, mis puudustaksid Vene ja lääne vahelisi suhteid tervikuna. Võiks ju Eesti saada selleks platsdarmiks, kus arutleda Euroopa Liidu ja Venemaa uute suhtlusformaatide üle, mitte ainult selle üle, kuidas Venemaad ohjeldada.”

Laiapõhjalisi ja ka informeeritud käsitlusi kultuuripoliitikast tuleb tikutulega taga otsida. Õnneks on Edasi ka kultuuri käsitlemise ette võtnud. Siin üks oluline artikkel Johanna Maria Mängelilt, mida lugedes tahtsin hüüda: “JAA TÄPSELT, LÕPUKS OMETI!”

  • “Johanna Maria Mängel: kes valib muusika”. Mõned väljavõtted siit: “Polariseerides kõrg- ja massikultuuri, süva- ja kommertsmuusikat või kunsti ja selle kaubastamist, ei ole võimalik adekvaatselt kaasaegset muusikat ja kultuuri laiemalt analüüsida.” Ja “On täiesti tavaline, et üks ja sama inimene naudib võrdselt nii Kendrick Lamari kui Arvo Pärdi loomingut.” Soovitan lugeda kogu artiklit. Arvan, et kõik süsteemsed probleemid Eesti kultuuriväljal on seotud vähese koostöö ja positsioonivõitlusega. COVID-19 tõttu on ilmnenud, et suur osa Eesti avalikust sektorist ja poliitikutest arvavadki, et kultuur on vaid riigiteatrid, riigimuuseumid ja klassikalise muusika organisatsioonid. See kitsas vaade on aga sektori tervikmõju hindamisel suureks tagasilöögiks. Rohkem on vaja rääkida tervikpildist: et valdkond on 5 korda suurem kui riigi rahastus sellesse, et kultuuril on võimas käivitav mõju Eesti majandusele ja ühiskondlikele protsessidele. Saagu Eesti kultuurivaldkonnast ka koostöökultuuri suurim eeskuju nii Eestis kui Euroopas.

Sa oled ise üles ehitanud ühiskonnale olulise linnafestivali. Jaga palun oma kogemusi, mis on uue algatuse elujõuliseks muutmise peamised kriteeriumid sinu meelest. Millest edu sõltub?

Elujõulisuse koostisosad on julgus ja otsustuskindlus, mida tasakaalustab tundlikkus ja tähelepanelikkus ning raamistab järjepidevus ja hea tööeetika.

Kasv ja areng toimub seal, kuhu suunad tähelepanu. Organisatsioon hakkab lagunema sellest otsast, kuhu tähelepanu ei jagu.

Oskus kuulata ja märgata. Soov kiiresti edasi kapata on tulistel hingedel veres, kuid kui publik, partnerid või tiim järele ei jõua, oled üksi.

Ei ole õige, et kõigist vigadest õpitakse. Õpitakse vaid nendest vigadest, mida analüüsitakse ja millest tehakse järeldused ja järelduste põhjal ka parandused.

Mida ma ei küsinud, aga millele sa oleksid tahtnud vastata? 

Mille üle hetkel pead murrad?

Olen viimasel aastal mõelnud kõige rohkem koostööst. Ma siiralt usun, et Eestil on tohutu suur konkurentsieelis maailmas. Just seetõttu, et oleme väikesed ja dünaamilised. Seda, et oskame olla kiired, me juba teame. Seda, et me ei oska aga hästi koostööd teha, oleme ka teada saanud. Ma pole aga päris kindel, kas endale ka päriselt tunnistanud.

Soovin, et Eesti saaks maailma parimaks koostöös. Sest kiired me juba oleme. Peame õppima liikuma kõigepealt koos ja seejärel kiirelt, siis oleme võitmatud.

***

3 võimalust luua uut väärtust ja aidata saada Edasil tugevamaks

Hea lugeja! Kutsume Sind hakkama tellijaks. Püsitellijana aitad luua ajakirja, mis on Eestis puudu, ning teed palju head isegi siis, kui Sa ise ei jõua iga päev lugeda. Rahulik ja inspireeriv keskkond ei teki iseenesest ning see vajab püsivat hoolt. Võid mõelda ka nii, et Edasi on osa Sinu heategevuskäitumisest parema keskkonna ja ajakirjanduse nimel.

Hea asutaja, ettevõtte juht, turundusjuht! Turunduskoostöö suurtest meediamajadest sõltumatu, väikese, aga visa kirjastusega võib olla osa Sinu ettevõtte, tööandja brändi arendamisest ning tugev sõnum ka tarbijatele, mille eest Sinu ettevõte seisab ja millele kaasa soovib aidata. Edasi hoiak on ettevõtlik ja eluterve, meie lugejatele läheb korda hooliv ja jätkusuutlik Eesti. Võta ühendust ning leiame sobiva koostöövormi. 

Hea filantroop! Edasi eesmärk on teha Eesti parimat kvaliteetajakirja. Pühendume ise 100%, aga vajame ajakirja elujõuliseks muutmisel veel natuke abi. Kui Sulle on oluline valikukriteerium see, et toetatav algatus looks uut väärtust kogu ühiskonnale ja oleks tore, kui saaksid selle mõju ka ise igapäevaselt hinnata, siis ajakiri Edasi on suurepärane võimalus. Anna meile hoogu ja aita saada tugevamaks (rekvisiidid leiab siit). Iga toetaja panus läheb sisuloome kvaliteedi parandamiseks. Kui vajad otsustamiseks lisainfot, siis võta palun ühendust: janeck.uibo@edasi.org.

Edasi kohta saab rohkem lugeda siit ja siit (PDF).

***

“Edasi on ka minu mõte” on ajakirja Edasi 5. sünnipäeva puhul ilmuv lühiintervjuude sari, kus uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Edasi sünnipäev on 21. septembril.

Janeck Uibo

Janeck Uibo on Edasi.org asutaja ja peatoimetaja. Loe artikleid (248)