Põgus sissevaade kirjanikest poliitikas. Seda, kes oli hoovilaulik ja kes pani kirja midagi ajas püsivamat, südametunnistuse järgi, saavad alati hinnata alles järeltulevad põlvkonnad.

Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja talvenumbris, mis on saadaval suuremates kioskites üle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis. Artikli autor Maarja Vaino on kirjandusteadlane.

Eesti kultuur on tekstikeskne kultuur. Kirjalikud tekstid, sealhulgas ilukirjandus, on meie identiteedi ühe peamise alustala – keele – ja seeläbi eesti mõtteloo edasikandjad ja põlistajad. Esimesed eesti keele uurijad ja talletajad olid kirikuõpetajad, kelle kreedoks oli piibellik “alguses oli sõna” ning tegutsemise allikaks püha kiri. Võib-olla just seetõttu on meie kultuuris kirjasõna olnud midagi pühadusega looritatut, olgu selleks ilukirjanduslikud ja teised kultuuri tüvitekstid, oma õiguse otsimiseks seadusepügalad või hoolikalt talletatud kirjalikud arhiiviallikad.