Eesti vabariigi kodanike vaimse tervise kriisi leevendamiseks tuleks kanaldada Kultuurkapitali summad kasvõi ajutiselt või osaliselt psühholoogia riigipoolsesse rahastamisse, leiab Mikk Pärnits.
Selleks on olemas mitu head argumenti. Ilmselt luges ka lauluväljaku juhataja samu artikleid, mis mina: Euroopa riikides anti noortele n-ö kultuurikupongid, mille alusel omal valikul minna avastama erinevaid etendusi, näitusi vms. Vaidleksin Saareojale vastu ühes põhilisemas probleemipüstituses, mille järgi tuleks inimesi aidata Eesti kultuurisündmuste rahastamise kaudu. Tegu on kergelt küünilise mõttekäiguga, kuna mul tekkis küsimus, kumba me siis vajame: inimest või kinnimakstud kultuurisündmusi?
