“Kõrkuse puul kasvavad kurbuse viljad,” ütleb üks kõnekäänd. Minu arusaamist mööda avalduvad need viljad praegu kahes kohas. Esiteks hoogustuvas keskkonnakriisis, mida ei õnnestu ravida mitte ühegi bürokraatliku süsinikuloteriiga (veel vähem gigantsete tolmuimejatega), sest selle lahendused rajanevad selsamal tehnokraatlikul mõtteviisil, mis on meid sellesse tupikusse toonud. Mündi teiseks pooleks on ülemaailmne depressiooniepideemia, mis on tõukamas meid planetaarse enesetapu suunas. Kui meid sellest ummikteest veel üldse miski välja aitab, siis on selleks põhjalik hoiakute ning mõtte- ja tundelaadi muutus, mis ei hakka ministeeriumidest, vaid igast üksikisikust.
Hardo Pajula põhjalik kaaskiri peatselt eesti keeles ilmuvale Šveitsi antropoloogi Jeremy Narby raamatule “Intellekt looduses”.