Silla ründamisel on väga olulised poliitilised ja sõjalised järelmid. Et rünnak tekitab Venemaal tohutu viha- ja patriotismilaine, mis paneb sadu tuhandeid mehi sõtta minema, ei ole väga tõenäoline, kirjutab analüütik Kalev Stoicescu.
Kirjutasin selle arvamusartikli Viinis. Eile jalutasin läbi Hofburgi lossi ees asuvast Heldenplatzist (Kangelaste väljakust), kus toimus parasjagu populistlike paremäärmuslaste meeleavaldus. Nad karjusid, nagu seda sorti äärmuslastel kombeks, ka Eestis, et piirid tuleb kinni panna. Kõigile. Välismaalased on pahad. Kuid seal liikusid ringi ka Venemaa lippudega inimesed, nähtavasti venelased (võib-olla Serbia kaudu kodumaalt põgenenud või saatkonna töötajad, kes seda teab), kes nähtavasti sobitusid selle massiga hästi, sest keegi neid minema ei ajanud ega esitanud küsimusi.
Hofburgi lossil on imposantne rõdu Heldenplatzi kohal, kus Adolf Hitler pidas ajaloolise Anschlussi-kõne 1938. aastal. Toona oli väljak, nagu ka sellega piirnev lai bulvar (Ringstrasse) paksult täis käe tõstmisega tervitavaid inimesi. Neid oli olnud sadu tuhandeid. Eile seal nähtud inimesed, sealhulgas Vene lippudega vehkinud tüübid, võib-olla ei panekski pahaks uue Aadu tervitust rõdult. Tuli meelde nii-nimetatud Ždanovi rõdu Vene saatkonna küljes Tallinna vanalinnas. Mõtlesin, et küllap unistas ka Putin sobivast ajaloolisest rõdust Kiievi Hreštšatikul, kust tervitada tsiviilriietuses Vene sõdureid ja kollaborante, kes tähistavad Ukraina rahva “soovil” Venemaaga “ühinemist”. Läks teisiti. Õnneks.