Mihkel Kangur: ohtlikum kui kliimamuutus – plastireostus

Teadlased alles avastavad, millist mõju avaldab inimese tervisele mikroplastist saastunud toidu, joogivee ja õhu tarvitamine. Meie organismi sattunud plasti mikro- ja nanoosakesed lõhuvad rakke, nendega seostatakse vähi ja paljude teiste haiguste sagenemist. Foto: Shutterstock

Stockholmi ülikooli juures tegutsev säilenõtkuse keskus (Stockholm Resilience Centre) on kindlaks määranud üheksa planetaarset piiri, mille vahele peaks inimkond ära mahtuma, et elada jätkusuutlikku elu. Neist piiridest ka ühe pikemaajaline ületamine viib päästmatult meie elukvaliteedi halvenemiseni. Keskkonnakollapsist rääkides keskendutakse kõige enam kliima piiri ületamisele, kuigi teised valdkonnad, kus oleme planeedi kandevõime ületanud, on meile märgatavalt ohtlikumad. Üks suuremaid inimese loodud keskkonnareostajaid on plast.

Kliimamuutustest olulisemal määral oleme me kahjustanud Maa elurikkust, põhjustanud muutusi maaismaa süsteemides, sh mageveevarude kättesaadavuses, lämmastiku- ja fosforiringe muutusi. Käesoleval aastal määratleti ka viies Maa planetaarne piir, mille inimkond on ületanud: inimese loodud ainete sattumine looduskeskkonda ehk keskkonna saastumine.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (43)