Väärtuslik poliitika on alati maailmavaatest laetud, aga see ei peaks tähendama seda, et osapooled jõuavad nende positsioonide vastandamisel välja hullumeelsusteni.
Hetkel Eestis oleme tunnistajaks järjekordse valitsuskoalitsiooni sünnile. Mulle näib, et vahelduseks oleme saanud, vähemalt akustiliselt poliitilise koalitsiooni, kellele pole jäetud ajalist ruumi tegelda niisama haldusega. Seega, paradoksaalselt, vähemalt avaliku kommunikatsiooni mõttes, oli selle koalitsiooni sünd (selles valimistsüklis juba kolmas), heas mõttes poliitiliselt laetud, täis poliitilisi eesmärke, mida pidi väljendama kokkupressitud ajaraamis. Võiks isegi öelda, et õhus oli tunda „maailmavaateid“.
