Võtab ohkama. Või paneb vihastama. Kõik see, mis seal üleval linnas praegu toimub. Ja päris kindlasti tekitab suurt soovi õpetada, nõu anda, kritiseerida. Mis on täitsa okei, ent mulle tundub, et suur osa kriitikast ja ka lahendustest lähtuvad ehk valedest eeldustest, kirjutab juhtimistreener Raimo Ülavere.

Toompeal toimuv tekitab vastakaid tundeid. Olenevalt vaatajast me kas vihastame, põlastame, paremal juhul imestame. Kuidas saab nii käituda? Puusalt tulistatud vastus oleks: sest valija kahjuks lollust ja varjamatut isiklikku kasumiiha ei karista (mõnikord isegi kiidab takka). Ja veel, sest toiduahel kipub olema tugevam kui mistahes ideoloogia. Ent see on vaid pinnavirvendus. Nendest tõdemustest lähtuvad nõuanded on poliitikutele nagu hane selga vesi.

Mängurlus ja inimeste emotsioonidel mängimine on midagi, mis on tulnud poliitikasse erakordselt kiiresti ja suure jõuga. Mida targemaks me oleme saanud inimeste käitumisest – siinkohal aitäh, teadlased –, seda paremini me oskame ka inimestega manipuleerida. Kui varem usuti siiralt, et inimesed käituvad üldiselt ratsionaalselt, siis kaasaegne teadus on tõestanud ja jätkuvalt tõestamas, et inimene on üks ülimalt emotsionaalne elukas, kelle käitumise motiivid on sageli väga kaugel ratsionaalsusest. Tema mõjutamine ei käi numbrite ja arvudega, vaid uskumuste, juttude, narratiividega. Ja kahjuks on nii, et see värviline “kõik on võimalik ja suhteline” narratiiv – konkreetsemalt: raha kõigile ja kohe ja palju – on palju ahvatlevam ja põnevam kui igav jutt talupojamõistusest ja jutust, et võlg on võõra oma.

Raimo Ülavere

Raimo Ülavere on koolitaja ja coach, kes aitab edukatel inimestel teha oma käitumises positiivseid ja püsivaid muutusi. Loe artikleid (75)