“Mõtlen pidevalt, kellele ja miks ma maalin. Kunstnikuna on mul oluline ennast näidata. Ehk on see edevus, aga tahan astuda vaatajaga energeetilisse dialoogi. Minu jaoks on maalimine ka eneseabi – tegelen tööde kaudu kogu aeg iseendaga –, kuidas ma endast ja maailmast aru saan, kuidas mõtlen. Kõik, mis ümberringi toimub, jookseb ka minu loomingusse sisse,” kirjeldab Maarit Murka kunsti ja kunstniku rolli intervjuus Edasile.
“Kunst kodudes” on rubriik, mis avab huvitavate loojate koduuksi, riiuleid ja seinapindu ning uurib, kuidas ja miks kunst koju tungis ja milliseid avastusi kooselu teostega kaasa on toonud.
Istun Tallinna kesklinna servas kunstnik Maarit Murka autosse, mis pungil maalide pakkematerjali, lasteistmeid, leivapätse ja poekotte. Esiistmel tervitab hambaarstil kangelaslikult käitunud Lara, Maariti vanim tütar. 40 minutit Maariti koju Kuusalu külje alla möödubki dentistlikel, laste-, aga natuke ka taimekasvatuslikel teemadel pläkutades. Pole kahtlust, et pere ja lapsed on Päike, mille rütmis Maarit planeedina tiirleb. Seda varavalgest hilisõhtuni (sest lapsed vanuses 6, 3 ja 1 ning 14-aastane taksikoer on kõik kodused). Aga siis kui lapsed on kesköö paiku horisontaali saadud, siseneb Maarit oma loomulikku urgu – suurde stuudiosse, kus ta magamise asemel maalima hakkab.