Hektilise – kord päikeselise, kord hall-tuulise – maikuu soundtrack‘iks sobivalt elektroonilisi ja eksperimenteerivaid radasid laulja-laulukirjutajalt Aprillolt ja elektroonilise alternatiivpopi koosseisult I Wear* Experiment.

Aprillol, seni eelkõige saatejuhi-ajakirjanikuna tuntud Maarja Merivoo-Parrol, ilmus äsja žanritega mängiv ja omapäraselt jutukatkendeid sisaldav debüütalbum “Humanities”, mille lugusid on juba mängitud ka näiteks Seattle’i raadiojaama KEXP eetris.

I Wear* Experimenti vastilmunud album “Discontent” on bändil järjekorras kolmas, ning heliliselt helgem, kuid lüüriliselt süngem kui nende eelmiste plaatide materjal. Bändi pärjati sel aastal ka rahvusvahelise HEMI auhinnaga.

Aprillo I Wear* Experimentist: “I Wear* Experiment on nagu muusikaajakirjaniku unelm”

“I Wear* Experiment on nagu muusikaajakirjaniku unelm: kirg ja järjekindlus on korraga vankri ette rakendatud ja allahindlust kumbki ei tee. Kohe esimese singliga tõstsid nad oma saundi lati väga kõrgele ja ma kahtlustan, et siiamaani ei taipa paljud neile juhuslikult peale sattujad, et tegemist on kodumaise kollektiiviga. Ja isegi kui teavad, siis alati ei usu. IW*E jaksab ka sõnadega vaeva näha ja eristub selle poolest paljudest siinsetest artistidest, kelle lüürika piirdub pahatihti puusalt tulistatud riimidega. Kõige rohkem meeldib mulle, kuidas nad võtavad asju suurelt ette ja kuidas nad oskavad üksteist hoida,” sõnab Aprillo.

““Thom & The Sunken Soldiers” on vaba ja ennastunustav bänger, mille live-versioon võiks kontserdil vabalt kesta albumil oleva kahe ja poole asemel kümme minutit ja võib-olla siis kõik tõesti tantsiksidki nagu Thom Yorke. See on hea pala, millega suurele suvele vastu minna ja süda saapasäärest välja õngitseda. Vaimusilmas juba näengi, kuidas Hando sünte kütab, endal basskitarr kaelas rippumas, Mikk mängib trummi ja muheleb ning Johanna kepsutab lavalt alla, et publikuga koos jämmida. Kusagil Koreas,” illustreerib Aprillo bändi muusikat.

I Wear* Experiment Aprillost: “See album ei ole lihtsalt OK, vaid üks üllatus üllatuse otsa”

“Eelkõige tunneme Maarjat kui eriti muhedat ajakirjanikku ja Baltikumi uue mussi tutvustajat. Tema hilisõhtused muusikavalikud on mitmeid kordi tekitanud vajaduse peatada auto ja kirjutada üles järjekordne uus artist, kellest ma midagi kuulnud ei ole. Ja külalisena raadioeetris on mind alati imestama pannud, et kuidas ta oskab küsida nii süvitsi minevaid ja päriselt ka huvitavaid küsimusi. Igatahes – kui sain ülesandeks kuulata Aprillo albumit, siis eht-eestlaslikult hakkasin kohe muretsema. Mis siis, kui see album on lihtsalt OK? Aga jumal tänatud – see album ei ole lihtsalt OK, vaid üks üllatus üllatuse otsa. F*cking hell, kui tore. Ma ei tea, miks, kuid seda albumit kuulates tekkis mõte, et kui Regina Spektorile öelda, “äkki salvestaksid ühe huvitava albumi nüüd”, siis ta võib-olla suudaks enam-vähem sellise leveli albumi kirjutada. Sellise Grammy leveli albumi,” kirjeldab bändiliige Hando Jaksi.

“Album “Humanities” on läbinisti eklektiline ja kõrvausse täis album – siis kui sa oled see inimene, kes otsib jutustusi, ilusaid meloodiaid või ägedaid saunde – midagi igale kuulamisstiilile. Kui otsida ühe loo koopiaid veidi erinevas vormis, siis sellist asja siit albumilt ei leia. Lugu, mis kõnetas mind kõige rohkem ja kõige sügavamalt, on “Windy City”. See on see lugu, mida Maarja saadet kuulates ma loodaks eetris kuulda, peatada auto ning kirjutada üles märge, et on vaja pärast kodus mõned sajad korrad veel kuulata. “Windy City” ühendab endas vanakooli Vennaskonna pungiliku tumeda romantika ja mulle väga südamelähedase Interpoli/Editorsi indie vibe‘i. Rohkem nutikaid võrdlusi ehk polegi vaja – lõpetuseks vaid veel see, et oleksin väga uhke enda üle, kui oleksin selle loo ise kirjutanud,” kommenteerib Jaksi Aprillo lugu.

I Wear* Experimenti albumiesitlus toimub 14. juunil Fotografiskas. Piletid saadaval siin.

Vice Versa on Edasi rubriik, kus artistid kirjeldavad vastastikku teineteise muusikat.

Liisi Voolaid

Liisi Voolaid toimetab igapäevaselt muusika- ja kommunikatsioonivaldkonnas, toetades kodumaiseid artiste, ettevõtmisi, üritusi ja teeb kaastööd meediaväljaannetele. Suure osa oma ajast veedab Liisi ka DJ rollis, mängides mõnusatele inimestele enda lemmikmuusikat, mille ühisnimetajateks on soul, funk, mahe värskus ja maailma tummiseima gruuvi aluseks olev pill – basskitarr. Liisi kirjutab Edasile muusikast ja sellega seotud inimestest, püüdes tuua nende olemust lugejatele lähemale. Ja inspireeruda. Loe artikleid (86)