Ukrainas toimuv röövib sõnadelt jõu. Aga kuidas jätta rääkimata, kurta sõjaväsimust, sulguda oma pähklikoorde ja teades, et sama hästi oleks need võinud olla meie. Sõda ei ole lõpp. Viimane sõna on alati sellel, mis tuleb pärast hävingut, kirjutab Annika Laats Ukrainas toimuvale mõeldes.

Minuga pole seda varem juhtunud. Lubasin tubli neli aastat tagasi, et kirjutan Edasile kord kuus uue loo. Ja kuigi see pole kunagi kerge, olen end ikka kokku võtnud ning lubaduse täitnud. Sel kevadel jäin jänni.

Annika Laats

Annika Laats on kirikuõpetaja ja Tallinna lastehaigla hingehoidja. Kord kuus ilmuvate "pühabajutluste" vahendusel saab Edasi lugeja osa Risti kiriku võlvide all kõlavast humaansest sõnumist. Annika usub, et kui kasvõi osagi neis jutlustes öeldust on tõde, siis on see kõige tähtsam, mida inimesel elus üldse teada tasub. Loe artikleid (76)