“Uskumatu!” hüüatan, kui seisan Voronja õuel, kust äsja on lahkunud katusepanijate brigaad, kes on maha jätnud majakõrguse puidu- ja pilpahunniku.
Mitte seetõttu, et väikse mäe kõrgune kuhi ise oleks üllatusena tulnud. Puidu ladustamine õuele oli ehitajaga kokkuleppe sees, sest ehitushindade tõusulainel kriipsutasime enne tööde alustamist maha iga eelarverea, mille taga tundus olevat tegevus, millest endal jõud ja oskused üle käivad. Nõnda leppisime kokku, et muu tekkinud prahi, eeskätt vana eterniitkatuse viivad ehitajad ära, aga puidu jätavad hoovi, sest parajateks pilbasteks lõigates annab seda ehk saunaahjus veel kasulikuks muuta.