Kui ma millagi 7 aastat tagasi olin sommeljeede kooli tee jalge alla võtnud, kõlas ühe vanakooli lektori loengus lause: „Ka kõige kehvem šampanja on parem ja vägevam jook, kui parim crémant või cava.“ Vahepealsete aastate jooksul on minu huvist mulliveinide vastu saanud kirg ja tänaseks olen maitsnud sadu ja sadu erinevaid šampanjasid, aga ka muid vahutavaid veine, mis pärit üle kogu maailma. Ja juba ammu on selge, et ülaltoodud väide on kaugel tõest.
Šampanjade maailm on ühtpidi väike – tohib ju champagne nimelist jooki valmistada vaid Prantsusmaal Champagne-Ardenne departemangus üsna piiratud aladel, kus viinaaiad lasuvad. Teisalt on tootjaid omajagu palju – ca 320 šampanjamaja (Maison de Champagne) ja teist samapalju kooperatiive või ühistoodangust tulevaid erinevaid marke. Ja nagu ka mujal maailma veininduses või ka ükskõik millises muus tootmisvaldkonnas, on olemas omad „rolls’id“ või „mersud“ ja vastukaaluks ka „mossed“ või „sapakad“, sest kõige jaoks on olemas oma tarbijaskond. Seetõttu võin julgelt väita, et tegelikkuses valmistatakse ikka üsna meeleolukas koguses ka odavamat ja kehva või siis olgem viisakad ja öelgem „keskpärast“ šampanjat (anname ikkagi au veinimeistrile tehtud ränga töö eest, sest vaevalt keegi neist tahtlikult kehva jooki valmistada tahaks, aga paraku pole kõik tooraine tippklassist ja igal aastal ei küpse kõik viinamarjad ilusaks), millest suur jagu tarbitakse ära kohapeal, aga siiski jõuab seda ka üha enam ja enam ekspordiartiklina mujale maailma.
Kuidas tippšampanjat, “kuningate jooki” nagu seda ajalooliselt nimetatakse, valmistatakse?
Aastakäigušampanjat ei valmista iga tootja mitte igal aastal, vaid ainult siis, kui parima pinnasega ja suurima päikesepaistega viinaaianõlvadel marjad kenasti kompleksseks ja täiuslikuks välja küpsevad. Jaheda kliimaga Champagne’s ei juhtu seda alati ja seetõttu on selline tooraine ülimalt kallis ja loomulikult tahab iga šampanjameister valmistada sellistest marjadest oma kõige väljapaistvamaid šedöövreid, mille eest hiljem iseenesestmõistetavalt ka väljapaistvat hinda saab küsida. Ja makstakse ka…ja üldjuhul õigustatult, nagu ka mu enda kogemus näidanud on.
Kui marjad põllult veinikotta jõuavad, pressitakse neist mahl ja pannakse käärima ning kääritatakse täiesti kuivaks (pärm sööb ära kõik virdes olnud suhkrud) ja ikka nii, et iga põllulapi ja iga viinamarjasordi mahlad eraldi. Sedasi saadakse hulk erinevaid baasveine, millest segatakse kokku segu ehk cuvée – nii, et see oleks parim ja omaks kõige ägedamat aroomide, maitsete ja mineraalide kompleksi.
Edasi villitakse cuvée pudelitesse, lisatakse pärmi ja suhkru segu, ning pudel suletakse kroonkorgiga. Pudelipartii toimetatakse sügavale jahedasse keldrisse ja unustatakse sinna pikaks ajaks omapäi tegutsema. Kõigepealt algab pudelis taaskord käärimine ja nii saab šampanja oma mullid – kui pärm sööb suhkrut, on tema „ekskrementideks“ alkohol ja lisaks ka süsihappegaas.
Kui pärm on pudelis oleva veini taaskord kuivaks söönud, jääb ta nälga ning sureb. Moodustunud surnud rakkudest vajub pudeliseinale sete ja selle edasisel keemilisel lagunemisel – autolüüsil – toimub see kõige tähtsam laagerdumise protsess, kust lihtsast hapust baasveinist saab täidlane, peene mullijooksuga, aroomi- ja maitseküllane ning röstileivane üllas šampanja. Ja mida kauem see autolüüsiprotsess kestab, seda põnevamaks, komplekssemaks ja mitmekihilisemaks see üllas jook muutub, seda peenem ja nauditavam saab olema kreemine mull, kui see lõpuks nautija keelt kõditama satub ning seda pikemaks muutub järelmaitsete virr-varr suuõõnes.
On reegel, et tavalistel Non Vintage (NV) šampanjadel peab pärmisettel laagerdumine kestma vähemalt 15 kuud, aga parimatel ühe aastakäigu šampanjadel vähemalt 36 kuud. Tegelikkuses lasevad keldrimeistrid oma parimatel paladel laagerduda 6-7 aastat ja sageli kauemgi, et oma taiesesse täielik kvintessents saada.
17 ägedat mullijooki, mida julgeme soovitada kõikidele šampanjanautlejatele
Nagu juba traditsiooniks saanud, tuli meie sommeljeede Veiniklubi ka sel suvel ühel kaunil ja päikeselisel juulikuu õhtul kokku, et osaleda suvisel šampanjadegustatsioonil. Sedakorda kenas Luige külas meie staarsommeljee Kristjan Peäske (Leib Resto ja Aed ning Umami) residentsis. Kõik pudelid said juba eelnevalt neutraalsete persoonide poolt fooliumisse pakitud, et degust ikka „pimedalt“ ja ausalt mööduks – keegi osalejatest ei tohi teada, mis on pudelis. Vaid nii saab jooke ausalt hinnata, et sildil olevad nimed ja muu oluline info ei tekitaks suunavaid eelarvamusi. Ja vaid nii tekib elav arutelu maitstava veini teemadel, millele lisandub äraarvamise hasart ja lisajoovastus, kui keegi joogi, tootja või aastakäigu ära arvab või vastupidi põnev üllatus, kui arvamisega „puusse“ panid ja pudelisildil kajastuv hoopistükis arvatust erineb.
Sel aastal teemapiirangut polnud peale ühe – kaasatoodud pudelis olgu šampanja. Lihtne! Nagu hiljem selgus oli lihtsusest asi kaugel – kokku haarati maitsmisele kaasa 17 erinevat mulli: 12 aastakäigušampanjat, 4 šampanjat, mis ei omanud aastakäigunumbrit sildil, kuid olid erilised ning 1 „must hobune“.
Nii, et järjekordselt, nagu ka kõikidel eelnevatel klubiüritustel, tuli tõdeda, et meie sommeljeede punt tahab õppida, end arendada ja samas ka nautida. Seetõttu ei mingit keskpärasust jookide valikul. Sel korral, tõsi, ei toonud keegi kaasa Dom Perignon’i, Bollinger’i, Krug’i või Louis Roederer’i. Eks neid ole juba maitstud ja hinnatud ka ja kõik tahavad ju teisi üllatada millegi uudsema, põneva ja ägedamaga. Kõik see, aga ei tähendanud sugugi seda, et maailmaklassi jooke vähe oleks olnud…pigem vastupidi.
Toon allpool ära kõikide maitstud jookide kirjeldused ja seda maitsmise järjekorras, mitte edetabeli alusel. Olnuks keeruline ja suisa patt vaid esikolmikut või –viiskut tutvustada. Kõik maitstud mullid olid väärikad ja ägedad ning julgeme neid soovitada kõikidele šampanjanautlejatele. Iga veini kirjeldusele lisan ka degusteerijate poolt antud hinnangute aritmeetilise keskmise. Et lugejal oleks kergem orienteeruda, lisan meie hindamise skaala tähendused:
5 – korralik
6 – hea
7 – väga hea
8 – suurepärane
9 – tippklass
10 – erakordne
Charles Heidsieck Blanc des Millenaires Brut 1995
Välimus: Sügav kuldkollane värvus, peen mullijooks
Lõhn: Võine ja kergelt juustune, meekärg, peenleiva nüanss, küpsed õunad, toffee magus noot, õrn merehõng.
Maitse: Meeldivalt ümar ja pehme, täidlane ja kreemine, leivane, karamell, krõbe vahvel, kuldrenett, pisut toffee magusust, lõpus delikaatne sidurni hape ja pisut mõrkjust.
Ülimalt elegantne, küps ja väärikas 100% chardonnay’e šampanja majast, mis kuulub Champagne’i tootjate absoluutsesse koorekihti. Sobib niisama nautimiseks, luksuslike mereanniroogade kõrvale, aga ka rikkaliku juustuvalikuga. On täna oma tipus, tasuks ära tarbida 1-2 aasta jooksul.
Hinne: 8,75 (4.-5. koha jagamine)
Maaletooja: Tridens, Da Vinci Food
Jurtschitsch Grüner Veltliner Grosse Reserve Sekt Brut Nature 2011 („MUST HOBUNE“)
Välimus: Õrn helekollane, harv peen mull
Lõhn: Värske ja sirgjooneline, merehõng, austrikarp, märg kriit, suhkrustatud sidruniviilud, marli, rivanool.
Maitse: Erinevad tsitruselised, astelpaju, mõrkjas ebaküdooniamoos, toores õun ja paradiisiõuna nüansid, lõpus tolmune mineraalsus, lubjakus ja tuntav soolakas noot.
5 aastat pärmisettel laagerdunud särtsakas ja värske mullijook Austriast, mida kvoorum ka pimedalt päris šampanjaks ei julgenud nimetada, kuid positiivseid hinnanguid jagas. Perfektne aperitiiv või värskete mereandide saatja. Arengupotentsiaali 3-4 aastat.
Hinne: 6,50
Maaletooja: Liviko
Egly-Ouriet Grand Cru Millesime Brut 2004
Välimus: Tumedam õlgkollane, peen mullijooks.
Lõhn: Küps ja väärikas, küps kollane õun, vaniljene biskviit, võised noodid, pähklite nüansid, ananass, melon, Tallinna Peenleib.
Maitse: Täidlane ja kreemine, võimsalt leivane, leivakoorik, küps ahjuõun, õunakoor, tuntavad tammetanniinid, pisut estragoni ja vürtsikaid nüansse, lõpp võimsalt kriidine, jõhvikane ja soolakas.
Selle jõulise ja ülimalt väärika Pinot Noir’- põhise šampanja baasveinid on kääritatud ja arendatud tammevaatides, jook on laagerdunud pudelis pärmisettel 105 kuu vältel. Tootja on maailma tipp-kriitikute poolt tõstetud kultusestaatusesse, kui parim Pinot Noir’ viljeleja kogu regioonis. Vein on suurepärane kaaslane võimsamatele toitudele – liharoad, grillitud kala ja mereannid ning väärikad küpsed juustud. Juba küpsema hakkav, kuid siiski arenev ja järgmised aastad (kuni 10 kindlasti) keldris muudavad joogi ilmselt veel palju ägedamaks ja põnevamaks.
Hinne: 8,58 (6. koht)
Maaletooja: Vins de France / Baltic Pack EST
Devaux D Millesime Brut 2006
Välimus: Hele õlgkollane, tihe peen mullijooks.
Lõhn: Värske ja mereline, austrikarp, märg kriit, marli, roheline Granny Smith, paradiisiõuna kompott, nelk ja teised magusad ürdid.
Maitse: Üllatavalt puuviljane ja ümar, küps kollane õun, troopiliste viljade kompleks, lauaviinamarjade nüanss, lõpus õunane hape.
Elegantne ja peen šampanja, mille suhteliselt kõrge jääksuhkru sisaldus annab veinile puuviljase iseloomu. Suurepärane tervitusjook.
Hinne: 7,50
Maaletooja: Veinikelder
Jacques Selosse Substance Blanc de Blancs Brut
Välimus: Merevaigunoodiga kuldkollane, peen harv mull
Lõhn: Kreemine ja pisut oksüdatiivse alanoodiga, valged aromaatsed õied, alõtša, joodine, kriidine ja tolmune, peenleiva röst, meekärg.
Maitse: Täidlane ja külluslik, karamell, leivakoorik, ränikivi (püssirohi), mesi (lausa meekärje vahasus), võimas lubjakus ja soolakus tsitrusehappeses järelmaitses, mis ei taha ega taha suust kaduda.
Multivintage, maailma esimene nö solera meetodil valmistatud šampanja, kus vanim komponent pärineb aastakäigust 1988. Valmistati 3000 pudelit. Tootjat peetakse Blanc de Blancs šampanjade tootmise tipp-ikooniks.
Võimas, väga veinilik, väärikas ja meeldejääv šampanja. Sobib niisama menetlemiseks, aga võib serveerida ka mereandide ja kalaroogade kõrvale. Arengupotentsiaali veel aastateks, mille vältel muutub tõsisema šamapanjafriigi jaoks kindlasti järjest põnevamaks ja põnevamaks.
Hinne: 9,58 (I –II koha jagamine)
Maaletooja: Brillare
Pommery Cuvée Louise Brut 1999
Välimus: Sügav õlgkollane, harv peen mull.
Lõhn: Võine ja pähkline, kreeka pähkel, magusad ürdid, magus küps õun, mahlakas kollane ploom, võine brioche, tilliõis, huvitav ja üldse mitte häiriv püssirohu suitsu noodike.
Maitse: Küps ja ümar, kuivatatud õun, keskmaitses huvitav magus toon, kollane ploom, mõrkjad ürdid, sellerivars, lõppmaitses õunahappene, vürtsikas, lubjakivine mineraalsus, vaniljene toffee.
Reimsi tipptootja juba veiniseks arenenud prestige cuvée üsna kehvakesest aastakäigust. Mõnede arvates oli võib-olla parimad ajad jäänud möödunud või ülemöödunud aastasse, kuid see, kuidas vein pärast avamist klaasis avanes oli muljetavaldav ja šampanjasõbrale jätkus nautimist pikemaks. Soovitakski vahest niisama nautimiseks või väärikate küpsete juustude kõrvaseks.
Hinne: 7,67
Maaletooja: puudub (mõned pudelid Vins de France keldris siiski saadaval)
Duval-Leroy Femme de Champagne Brut 2000
Välimus: Kahvatu õlgkollane, peen mullijooks.
Lõhn: Küps ja mineraalne, merehõng, bassein (lausa SPA-atmosfäär), peenleib, võine brioche, küps mahlane õun, pirnised noodid.
Maitse: Küps ja õunane, küps ahjuõun, tikrid, rababrberikompott, keskmaitse ja lõpp siiski üllatavalt vesise alatooniga, õunane hape, kerge soolakus ja lubjakivinoot.
Tippmaja naisveinimeistri üllitis, mille tõeline suurus ja väärikus olid võib olla mõne aasta taha jäänud. Kena niisama nautimiseks, aga ka kalaroogade ja juustuvaliku kõrvale.
Hinne: 7,58
Maaletooja: Svensky
Gosset 15 ans du Cavé Extra Brut
Välimus: Sügav kuldkollane, harv mullijooks.
Lõhn: Mesine ja puuviljane, magus kollane ploom, meekärg, suhkrustatud puuviljad, pisut plekiliseks muutunud üleküps õun, kerged alusmetsased ja seenesed nüansid.
Maitse: Jõuline ja võimas, täidlane keha, üleküpsenud õun, tsitruste mõrkjus, võimas kriidine mineraalsus, kibekad ürdised noodid, kerge toffee-noot ja puidused nüansid, ülipikk ja võimas õunahappene lõpp.
See 3 aastakäigu segušampanja oli ikoontootja Gosset katsetus valmistada ülipikalt pärmisettel laagerdunud šampanjat. Tammevaatides arendatud cuvée pudeldati 1999 aastal ja lasti laagerduda pärmisettel 15 aastat. Tulemus on võimas, väärikuse ja ülima komplekssuse juures on suurim üllataja ülimalt võimas happesus, mis annab märku, et selle joogi parimad ajad on alles ees, ning oleks ülimalt põnev seda taas maitsta näiteks 5-6 aasta pärast.
Tõeline menetlemise ja pikalt nautimise jook, mida mina pigem toidu kõrvale isegi ei serveeriks.
Hinne: 8,17 (7. koht)
Maaletooja: Dunker / Finewine
Tribaut L’Authentique Brut 2009
Välimus: Hele õlgkollane, tihe peen mullijooks.
Lõhn: Värske ja mereline, soolaks merehõng, võine brioche, kollane õun, alõtša, peenleiva noodid, sidrun.
Maitse: Värske ja aperitiivne, tsitruselised, peenleib, pomelo, greibi mõrkjad noodid, marline ja soolakas lõppmaitse.
Suurepärane aperitiiv, samuti kena sobivus värskete mereandide, sushi ja kalaroogadega. Kena toiduvein.
Hinne: 7,00
Maaletooja: Veinisõber
Perrier-Jouët Belle Epoque Rosé Limited Edition by Vik Muniz Brut 2005
Välimus: Õrn lõheroosa, peen mullijooks.
Lõhn: Puuviljane ja samas mereline, merehõng, kalasoomused, võine brioche, maasikad, õrn alusmetsa nüanss.
Maitse: Värske ja puuviljane, üsna õhuke, metsmaasika mahl, kuldrenett, jõhvikane hape, lõppmaitses soolakalt mineraalne, pisut mõrkjas ja pikalt Pinot Noir’likult kirsine.
Peen ja elegante, marjane ja värske, täpselt nagu üks kena Belle Epoque roosa šampanja peabki olema. Suurepärane aperitiiv ja tervitusjook, kena sobivus mereandide ja kalaroogadega. Mõnus ka niisama nautida.
Hinne: 7,75
Maaletooja: Pernod-Ricard Eesti
Jacquesson Cuvée 735 Dégorgement Tardif Extra Brut
Välimus: Kuldsete helkidega õlgkollane, harv mullijooks.
Lõhn: Küps ja võine, küps kuldrenett, võised noodid, pisut animaalseid ja seeneseid nüansse, peenleib, magus biskviit, mahlast nõretav sinine ploom.
Maitse: Küps ja täidlane, võimas keha, ülimalt kompleksne ja mitmekihiline, peenleib, köömned, samas tsitruselised ja pomelo, küps kuldrenett, magus brioche, alõtša, rohelised ürdid, pikas lõppmaitses kriidine, soolakas ja tsitruseline.
Jacquesson on väike kultustootja, kes teeb pea kõik oma šampanjad konkreetsest aastakäigust, kuid oma põhiseeria esisildile ei kirjuta vintage aastat vaid hoopis cuvée numbri. Ja 735 peaks siis tähendama aastakäiku 2007. Kui tavapäraselt laagerdab ta oma numbri-cuvée’sid pudelis 3-4 aastat, siis antud vein on olnud pärmisettel pea 9 aastat, mis teeb sellest küll ülimalt jõulise ja võimsa, kuid samas ülimalt elegantse ja väärika ja suurepärases balansis joogi. Suurepärane juba täna, kuid 5-6 aastat keldris annab kindlasti põnevaid nüansse juurde ja juurde.
Hinne: 8,75 (4.-5. koha jagamine)
Maaletooja: Vinorama
Agrapart & Fils Venus Blanc de Blancs Grand Cru Brut Nature 2010
Välimus: Hele õlgkollane, peen mullijooks.
Lõhn: Värske, kompleksne, küps magus õun, magus kollane ploom, lehmakomm, samas joodine nüanss, mõrkjad rohused ja ürdised noodid, tuntav merehõng ja märja kriidi lõhn.
Maitse: Värske ja happene, toores õun, tikker, marli, sidrunihape, austrite soolakus, kriidine tolmusus.
Me kõik pidime tunnistama, et olime „mõrvanud beebi“. See ühe parimatest parimaid Blanc de Blancs’e valmistava mikrotootja tippvein oli lukus mis lukus ja ei tahtnud ka pärast pikemat klaasisolekut oma peidus olevaid aroome ja maitseid meiega jagada. Mul on õnnestunud maitsta Venus’i küpseid aastakäike (2000 ja 2004) ja olen olnud nendest vaimustuses, seepärast võin väita, et tasuks oodata veel 8-10 aastat, et enne, kui seda superüllitist mõistlik nautima oleks hakata. Aga seda tehakse vähe ja tegelikult need 12 pudelit, mis ma igal aastal Eestisse saan tuua, müüvad end ka kohe ära erakeldritesse oma aega ootama.
Hinne: 7,67
Maaletooja: Vins de France / Baltic Pack EST
Veuve Clicquot Brut 2008
Välimus: Hele õlgkollane, peen mullijooks.
Lõhn: Värske ja puuviljane, merehõng, hõrk auster, magus võine brioche, krõbe kalanahk, magusad troopilised luuviljad, lubjakivi nüanss.
Maitse: Värske ja aperitiivne, alõtša, tikrikompott, toorevõitu Granny Smith, greipfruut.
See õhuke, peen ja elegantne nooruk sobib täna meeldivaks aperitiiviks, tervitusjoogiks või suurepäraseks kaaslaseks värskeste mereandide ja sushi juurde. Kindlasti on arengupotentsiaali piisavalt ning mõned aastad keldris lisavad sellele veinile omajagu väärikust juurde.
Hinne: 7,25
Maaletooja: Prike
Dom Ruinart Brut 2002
Välimus: Hele õlgkollane, harv mullijooks.
Lõhn: Küps ja kompleksne, küps pisut plekiline õun, peenleib, brioche, võine ja kreemine, austrikoda, tolmune lubjane noot, pisut mesiseid nüansse ja kerge toffee magusus.
Maitse: Täidlane ja küps, mesine noot, küps õun, magus karamell, toffee, võimas soolakas mineraalsus ja pikk meeldiv õunane happesus järelmaitses, mis kestab ja kestab.
Vanima šampanjamaja prestige cuvée, mis alati on avaldanud sügavat muljet kõigile veininautlejatele. Väärikas, elegantne, kompleksne, kihiliselt avanev kaunitar. Ülimalt nauditav juba täna, kuid 5-10 aastat keldris annaks ägedaid elamusnüansse ilmselgelt juurde. Perfektne niisama nautimiseks, aga kindlasti ka suurepärane sobivus luksuslike mereandide kõrvaseks.
Hinne: 9,08 (III koht)
Maaletooja: Prike
Nicolas Feuillatte Blanc de Noirs Grand Cru Brut 2006
Välimus: Hele õlgkollane, tihe mullijooks.
Lõhn: Intensiivne puuviljane, küps õun, valged õied, komplekt delikaatsetest küpsetest troopilistest viljadest, tsitrused, joodisus, märg kriit.
Maitse: Puuviljane ja ümar, õrnalt oksüdatiivne alatoon, küps magus õun, õunaseeme, magus brioche, tikrikompott, lõppmaitses soolakas ja lubjakalt tolmune, õunane hape.
Heas balansis ümar ja mõnusalt libisev, kuid üldsegi mitte blanc de noirs’lik šampanja. Kena aperitiiv, hea sobivus kalaroogade ja värskete toitude kõrvale.
Hinne: 7,42
Maaletooja: Dunker / Finewine
Laurent-Perrier Brut 2006
Välimus: Kuldsete helkidega õlgkollane, tihe mullijooks.
Lõhn: Küps ja jõuline, küps kollane õun, õunaseeme, pisut rääsunud või, juustune noot, aprikoos, paradiisiõun, mingi veider parfüümne alatoon (ei ole ebameeldiv).
Maitse: Puuviljane ja ümar, magus küps õun, kollane ploom, brioche, lehmakomm, murakamoos, lõpus tsitruste hape, soolakas mineraalsus ja mõrkjad noodid. Üsna agressiivne mull.
Nagu tootjale kohane, on veinis suhteliselt kõrge jääksuhkru sisaldus, mis muudab selle puuviljaseks, ümaraks ja kergelt nauditavaks. Suurepärane tervitusjook või niisama limpsimise šampanja. Sobi ka kergemate suviste roogade kõrvale.
Hinne: 7,42
Maaletooja: Dunker / Finewine
Laurent-Perrier Grand Siècle Grande Cuvée
Välimus: Kahvatu õlgkollane, harv mullijooks.
Lõhn: Väärikas ja kompleksne, austrikarp, küps magus õun, magus sinine ploom, õrn võine brioche, või nüanss, küps juust,.
Maitse: Väärikas ja kreemine, küps magus õun, mõrkjas tsitruse koor, võine brioche, värske krõbe baguette võiga, pomelo, sidrunine hape, kerge soolakus järelmaitses.
See võimsa kehaga, kompleksne, väärikas, kreemine ja elegantne neste oli minu päeva tippelamus. Ja oli ülimalt äge, et see ka saatuse tahtel meie degusti viimane jook oli ja särava punkti sellele paraadile pani.
Grand Siècle on Laurent-Perrier’ prestige cuvée, mis on oma olemuselt segu vaid parimate aastakäikude baasveinidest ning mida laagerdatakse pikalt pudelis pärmisettel. Möödunud aastal valiti see jook väljaande „FINE Champagne“ 100 best champagnes of 2016 võitjaks ehk siis teisisõnu maailma parimaks šampanjaks.
Hetkel suurepärases konditsioonis jook, kuid omab kindlasti ka märkimisväärset arengupotentsiaali.
Hinne: 9,58 (I-II koha jagamine)
Maaletooja: Dunker / Finewine
Igor Sööt
Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja lektor Eesti Sommeljeede Erakoolis. Loe artikleid (44)
