Valmistuda tuleb pikaajaliseks vastasseisuks, kirjutab vaatleja Raivo Vare. Sest ka Putin ei saa taganeda. Ta peab võitma. Muidu ta kaotab võimu. Kui selle nimel peab rahvas ja isegi eliit kannatama – siis olgu nii. Püüame vastata mõningatele küsimustele seoses Kremli agressiooniga Ukrainas.
Eelmises kolumnis arvasin, et suure sõja käivitamine on Putini poolt ratsionaalselt võttes kõige vähem tõenäoline. Paraku see polnud nii. Alanud on täiemastaabiline sõda Euroopa südames, kus Venemaa ründas Ukrainat neljast suunast, sh seni samuti, nagu armastab tuututada Venemaa, vennasrahvana esinenud Valgevene territooriumilt. Paraku ka viimane on oma jõudude või toetusega andnud panuse naabri alatusse ründamisse. Pole mõtet rääkida enam mingitest detailidest. Sest Putini juhtimisel on Venemaa algatanud uue olukorra. Nii nagu ta ongi kogu aeg lubanud – maailmakord on muutumas ja Venemaa üritab selles olukorras haarata endale uut positsiooni – olla üks kolmest otsustajast Ühendriikide ja Hiina kõrval. See on see paleus, mille nimel on kõik toimunud juba viimased 15 aastat.