Milleks linn on olemas? Tean ammu vastust. Olen ammugi, ükskord Pariisis, selle enda jaoks leidnud ja sõnastanud: linn on olemas raamatute pärast.
Et kirjutataks raamatuid, et neid trükitaks, loetaks, mõeldaks ja edasi mõeldaks. Ja pandaks riiulile tolmuma, ootama oma tundi, mida enamasti iial ei tule. Linn on suur raamaturiiul, see tähendab, mõtet on tal vaid raamaturiiulina, sest milleks muidu need mitmekordsed majad, ega ometi selleks, et neis leiaksid ulualust inimolendid ning nendega kaasnevad organismid, nagu kassid, koerad, papagoid, lutikad, prussakad, kolibakterid, tuvid, rotid? Kui linn lakkab olemast raamaturiiul, jääb ta tühjaks, mõttetuks, lihtsalt mateeriahunnikuks, kus sibavad eelpool nimetatud ja veel kõiksugu muud, enamasti päris jälgid olevused. Lihtsalt energiavampiiriks, mis maa tühjaks imeb.
