Kui ajad on segased, riigid vanguvad ja rahvad lõõtsutavad, ärkab igihaljana üks vana igatsus: igatsus valgustatud valitseja järele. […]
Author: Tõnu Õnnepalu
Pandeemia on suur paljastaja. Karussell, mis lõbusalt ringi käis, nii et kõik see vaid vilksatas mööda, jäi äkki […]
Isa suri jaanuari lõpus. See oli ju miski, milleks me nagu pidime valmis olema – tal jäi mõni […]
Refleksioonist ja teadvustamisest Carl Gustav Jungi raamatu “Vastus Iiobile”* valgel. Kui ma neid ridu kirjutan, on veebruari keskpaik. Talve […]
“Olemise ilu” on loodusfilm Fred Jüssist. Või mis filmi temast veel siis teha oleks saanud? Artikkel on esmalt […]
Jätkan siis oma väikest book rescue ehk raamatupääste missiooni. Erkki Sivoneni tõlgitud “Walden” on päriselt kultuurne väljaanne. Hiljaaegu […]
Uus aastaaeg kutsub hingest alati esile mõne vana unistuse ja kujutelma. Sügisõhtu kollased aknaruudud meenutavad raamatuid. Nende lugemist. […]
Ma ei tea veel, mis seal õieti juhtus, sest ei jälgi uudiseid. Aga küll ma päeva jooksul inimeste […]
Nagu enam-vähem kõik selles vaimses maailmas, kus me endiselt elame, on ka vundamentalism[1] kui mõttevool leiutatud ja ellu saadetud […]
Euroopal pole kuju, vormi ega sisu. On ainult suund. See on väärt mõte, mille ma leidsin valmiskujul – ja […]