Esna galerii kirjandusõhtul vestlesid Aija Sakova ja Tõnu Õnnepalu kirjanduslikest reisidest ajas ning iseendas. Õnnepalule tähistas kohtumine ka ühte kodupaika naasmist: ta on Esnas aastaid elanud. Räägitigi muuhulgas Eesti eri paigus elamisest.

Mõtteid vestlusest:

• Tõnu Õnnepalu sattumisest Esna 2005. aastal: Ma tõesti sattusin siia. Ma elasin Hiiumaal ja sel ajal ostis Esna mõisa ära Hannes Tamjärv. Temal oli Rocca al Mare kool ja ta otsis välibaasi, otsis seda ka Hiiumaalt, kus me ka kokku juhtusime, aga leidis ta selle hoopis Esnast. /…/ Ju ta siis kutsus mind ja ma tulin vaatama ja ma tundsin, et mul on ka vaja mingit muutust elus, ma tahan minna mujale ja tulla suurele maale ja peale selle on Järvamaaga mul ka oma lugu, mu isa on pärit siit Esnast mitte väga kaugelt, Koeru tagant Vahukülast. Ja kui ma siin juba olin ja oma perekonnalugu uurisin, siis selgus, et üks esivanemaist Tõno Tõnnov oli vist siin Esna mõisas metsavahiks.
• Tööst Esna mõisas: Peale suure kõrge majordoomuse ameti, mis mul mõisas oli, peale kütmise ja muu ma korraldasin ka kino- ja koogiõhtuid. Iga kuu üks, inimesed tulid kokku nagu täna siin, vaatasime filmi. Sel ajal sündis ka luulepäevik “Kevad ja, suvi ja”, mis on siin päev-päevalt kirja pandud.
• Elamisest eri paigus ja kodutuse tundest: Ma ei tea, kas see on kodutus. Ma tegelikult olen hirmus kodusistuja ja koduarmastaja. Ja koduehitaja ja -kujundaja: see käib mul kergelt. Isegi, kui ma kuskil vähe aega elan, siis ma teen ta ruttu endale koduks. Ma kodunen ruttu.

Esna Galerii on 2019. aasta kevadel avatud kaasaegne näituste ja kultuurisündmuste toimumispaik, mis asub ajaloolise Esna raudteeasula endises peakaupluse hoones. Galerii missiooniks on oma tegevuse kaudu eri valdkondade pühendunud meistrite ning süvatundjate esiletõstmine ning nendevahelise dialoogi loomine. Esna Galerii ettevõtmised on pühendatud aeglustumisele ja süvenemisele, mis on meistriks kujunemisel materjalide ja tehnoloogiate tundmise ning ande kõrval möödapääsmatud.