Raul Oreškin: maale… või siiski linna?

Foto: Raul Oreskin, erakogu

Ärkan hommikul varem, sest täna tuleb ette võtta sõit Varnjasse. Kauaoodatud ehitustegevus Voronja galeriis on käima läinud ning kohapeal tuleb ehitajate ja naabritega plaani pidada, et kõik sujuks. Suvine näitusehooaeg pole ju enam mägede taga.

Hommikukohvi kõrvale skrollin sotsiaalmeedia-voogu ning silma hakkab mitmes grupis toimunud äge vaidlus maakoolide võimaliku sulgemise üle, mis hiljutise poliitilise otsusena on tõmbekeskustest eemal elavate sõprade-tuttavate harjad tuliseks ajanud.

Märkan, et poliitikale on juba tabav nimigi antud – “Kõik inimesed linna, odavale pidamisele!” – ning kommentaarium kihab ja säriseb. Keegi pakub välja, et IT-firmad võiksid end registreerida mõnda väiksemasse  maakohta, et maksuraha ümber suunata. Keegi lisab, et võtab selle teema lausa oma diplomitööks. Järgmised kommenteerijad lükkavad aga teooria ümber, kuna enamikus väikekohtades pole iti-inimeste toimimiseks vajalikku netikiirust. Loen humoorikaid seiku, kus inimesed on pidanud võrgu leidmiseks mäe või puu otsa ronima, ning meenuvad endagi juhtumid, kui vanast samovarist sai kunagi Voronjasse antenn ehitatud, et e-kirju saata.

Raul Oreškin

Raul Oreškin elab sügistalvisel perioodil Tartus ning kevadel ja suvel vanausuliste külas Varnjas, kus nad koos elukaaslase Kaili Kasega kalurimaja paadikuuris igal suvel Voronja galerii avavad. Viimastel aastatel on Raul tegutsenud ka kokana Karlova kodukohvikus „Lev ja Leevike“, avanud Aparaaditehases „tARTu poe“ ja töötanud teatrijuhina Tartu Uues Teatris. Raul jagab Edasi lugejatele oma tähelepanekuid eluolust Peipsiveerel ja Tartus ning laiemalt kultuuripõllul toimuvast. Raul on "Minu" lugude sarjas ilmunud raamatu "Minu Peipsiveer" autor. Loe artikleid (33)