Arvustus. Maria Helen Känd: mis juhtuks, kui kunstiga ühiskonnale kuuma juurde keerata? Tallinna Graafikatriennaal

18. Tallinna Graafikatriennaali peanäitus Kai kunstikeskuses. Foto: Mari-Leen Kiipli

Traditsiooniline, tänavu 18. Tallinna Graafikatriennaal ahvatleb lörtsises pealinnas kondajat pealkirjaga “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”. Käesoleval triennaalil võib kunsti leida mitmekülgsetest kohtadest – näiteks Põhjala pruulikojast, Flo Kasearu majamuuseumist ning Ungari Kultuuri Instituudist. Kogu vaatemängu orkestreerib sotsiaalpoliitilise huviga ungari kuraator Róna Kopeczky. Kuivõrd kuumaks rahvusvaheline kunstinäitus meeleolud kütab või kuidas niigi kõrgeid ühiskondlikke temperatuure alandab – sellest allpool.

Tallinna XVIII Graafikatriennaali “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses” (22.01–27.03.2022) arvustab Maria Helen Känd.

Öeldes graafika, mõtlevad paljud ilmselt mustvalgetele gravüüridele või litodele, mida sageli kunstimuuseumis eksponeeritakse. Graafikatriennaal kaasab tuntud kunstnikke (eestlastest näeme sh Flo Kasearu ja Raul Meelt), aga graafika ootuspärastest raamidest minnakse sel näitusel kaugemale – valgusteoste, seinamaalingute, akrüüljoonistuste ja tekstiiliskulptuuride valda. Ühesõnaga, värvide ja vahvate lahendustega ei koonerdata, aga kontseptuaalseid ja intellektuaalsetest ivadest pungil teoseid jagub rohkelt. Niisiis on “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses” näitus mõtlevale inimesele ja pelgalt meelelise liigutuse või silmailu otsija soojust sellest üles ei leia.

Maria Helen Känd

Maria Helen Känd on vabakutseline kuraator ja kultuurikriitik, Eesti Kunstiakadeemia magistrant. Tänavu pälvis ta Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, Eesti kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu esimest korda välja antud aasta kunstikriitiku stipendiumi. Maria Helen kirjutab Edasile kunstiteemadel. Loe artikleid (11)