Traditsiooniline, tänavu 18. Tallinna Graafikatriennaal ahvatleb lörtsises pealinnas kondajat pealkirjaga “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”. Käesoleval triennaalil võib kunsti leida mitmekülgsetest kohtadest – näiteks Põhjala pruulikojast, Flo Kasearu majamuuseumist ning Ungari Kultuuri Instituudist. Kogu vaatemängu orkestreerib sotsiaalpoliitilise huviga ungari kuraator Róna Kopeczky. Kuivõrd kuumaks rahvusvaheline kunstinäitus meeleolud kütab või kuidas niigi kõrgeid ühiskondlikke temperatuure alandab – sellest allpool.

Tallinna XVIII Graafikatriennaali “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses” (22.01–27.03.2022) arvustab Maria Helen Känd.

Öeldes graafika, mõtlevad paljud ilmselt mustvalgetele gravüüridele või litodele, mida sageli kunstimuuseumis eksponeeritakse. Graafikatriennaal kaasab tuntud kunstnikke (eestlastest näeme sh Flo Kasearu ja Raul Meelt), aga graafika ootuspärastest raamidest minnakse sel näitusel kaugemale – valgusteoste, seinamaalingute, akrüüljoonistuste ja tekstiiliskulptuuride valda. Ühesõnaga, värvide ja vahvate lahendustega ei koonerdata, aga kontseptuaalseid ja intellektuaalsetest ivadest pungil teoseid jagub rohkelt. Niisiis on “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses” näitus mõtlevale inimesele ja pelgalt meelelise liigutuse või silmailu otsija soojust sellest üles ei leia.

Maria Helen Känd

Maria Helen Känd on kuraator-projektijuht Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM), kes ülejäänud ajal õpetab keskkoolis ja viljeleb kultuurikriitikat. Edasile kirjutab Maria Helen kunstiteemadel. Loe artikleid (17)