Moe- ja disainiuudised: jaanuar

Hassan Hajjaj (s. 1961. aastal Marokos) loomingut on tugevalt mõjutanud Londoni klubikultuur, hiphop ja reggae, aga ka tema Põhja-Aafrika päritolu. Ta on iseõppinud ja väga mitmekülgne kunstnik, kelle teoste hulka kuuluvad nii portreed, installatsioonid, performance kui ka sisekujundus. Tema näitus on avatud Fotografiskas. Foto: Hassan Hajjaj / Fotografiska loal.

Südatalvises moepildis teevad ilma kohalike disainerite kudumid, mis naudivad populaarsust nii kodu- kui välismaal: pikaaegne Ivo Nikkolo peadisainer Britta Laumets-Merila raputab kudumiturgu oma Norrisonile loodud kollektsiooniga, Vilve Unt noppis tunnustuse USA-s. Jaanuar toob ka paar suurepärast moenäitust nii Tallinnas kui Helsingis, mis monokroomses talves värviplahvatusena mõjuvad.

Mood

Pika ajalooga Eesti kudumibrändi uus ja särav tulemine

Eesti kudumitootja Norrison tuli aasta lõpus välja koostöös moelooja Britta Laumets-Merilaga sündinud kollektsiooniga, mis seni peamiselt töö- ja koolirõivaste tootjana tuntud firma disainiteadlike huviorbiiti lennutas.

Aastakümneid Lõuna-Eestis Võrus asuvas vabrikus kudumeid loonud ettevõte oli varem teinud koostööprojekte ka Vilve Undi ja Marika Siskaga, kuid sellist tähelepanu, nagu kaasnes pikaaegse Ivo Nikkolo peadisaineri Laumets-Merila kollektsiooniga, ei olnud nad moekollektsioonidega kogenud – üks soonikkoes kleidimudel müüdi vähem kui nädalaga läbi.

“Britta Laumets-Merila poole pöördusime eelkõige sooviga näha meie klassikalist suunda värske ning modernse pilgu läbi,” ütleb Norrisoni turundaja Pamela Põld. “Klientidelt oleme oma rõõmuks kuulnud väga positiivset tagasisidet. Eriliseks lemmikuks on saanud elegantne puhvvarrukatega kombineeritud soonikus Maliini-nimeline pikk kleit, mis müüdi kõigis meie butiikides vähem kui nädalaga välja. Seega kavatseme kindlasti Norrisoni kudumimaailma avardada, kuid selle kõrval jätkata ka juba meie klientidele armsaks saanud kvaliteetse ning ajatu moekudumi loomisega.”

Põld lisab, et kuna Britta Laumets-Merila kollektsioon on niivõrd soojalt vastu võetud, on ettevõtte juhtidel peast läbi käinud ka meestemoe puhul mõne tunnustatud moedisaineri kaasamine. Konkreetseid nimesid ega ideid veel välja öelda ei saa, küll aga avaldab Põld, et vabrikus on hetkel töös klassikaline meestemoe kvaliteetkudumite liin, mis on peamiselt valmistatud Norrisoni lemmikmaterjalist: ekstrapeenest meriinovillast. 

Pronksmedal Vilve Undile LA disainikonkursilt

Ring mööda ääremaad ja mereäärt ning aastaring looduspiltide vaheldumisega ongi põimunud värvide ja mustrite kombinatsioonideks Vilve Undi kollektsioonis “Ääremaa…”. Foto: Virge Viertek.

Vilve Undi moekollektsioon “Ääremaa… / Periphery…” võitis Los Angelese rahvusvahelisel disainikonkursil International Design Awards (IDA) moedisaini kategoorias pronksauhinna (Bronze Prize in Apparel Category / Runway Collections).

IDA festival toimus 15. korda ning sellel osales disainereid enam kui 80 riigist.

Moekollektsiooni “Ääremaa… / Periphery…” esmaesitlus toimus Tallinna moenädalal oktoobris 2021 Kultuurikatlas. Moekollektsiooni autor Vilve Unt vastandab oma loomingus teemad nagu päris mood ja pärimusmood, globaalne mood ja lokaalne mood.

“Ääremaa…” nime kandev moekollektsioon on nagu rist-tolmlemine – ideed minevikust ja tänasest hetkest, mis segunevad, ning tõlgendamisvõimalused on piiramatud.

Disain

Legendaarse Tarbeklaasi kunstniku lahkumine

30. detsembril lahkus meie seast teise aega ja teise ruumi klaasikunstnik ja disainer Eino Mäelt, kes jääb üheks märgilisemaks nimeks Eesti klaasidisainis ning kelle “süüks” võib suures osas panna Tarbeklaasi toodangu tohutu populaarsuse.

 
Eino Mäelti vormid sarjast “Vaarao pudelid”, 1975. Foto: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.

Eino Mäelti looming on uhke ja mitmekülgne. Ta on tuntud nii suurejooneliste unikaalteoste ning erakordselt mahuka tööstustoodanguks kavandatud loomingu poolest. Mäelti teekond klaasimaastikul algas juba 1958. aastal, kui ta noore mehena liitus Tarbeklaasi kollektiiviga, töötades seal viis aastat klaasilihvijana, ning asus tehase stipendiaadina õppima ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasi erialal Maks Roosma käe all. 

Tänu oma oskustele ja kogemustele kujunes Mäeltist tehnoloogiliselt sõltumatu kunstnik, kes suutis juba 1960ndate aastate lõpust ise oma loomingulised ideed ka teostada. Mäelti unikaallooming on monumentaalne, tema teosed on valdavalt klaasi kui materjali massiivsust ja plastilisust ning sageli ka selle sisemist struktuuri rõhutavad, kujutades sageli põgusaid momente ning mälestusi, nagu näiteks “Suvised õhtupoolikud Meleskis” (1974, ETDM) ja “Punased planeedid” (1980, ETDM).

Üks tema tuntumaid töid avalikus ruumis on Rahvusraamatukogu 5. korrusel paiknev mõtlik ja paratamatust tunnistav teos “Teise aega, teise ruumi”, milleni viib läbi hoone mitme korruse ulatuv sulatatud klaasist paneelide maastik.

Kindlasti on Mäelt oma loominguga argisel tasandil inimestele kõige lähemal Tarbeklaasi jaoks kavandatud toodangu kaudu. Varasematest aastatest on tema esimesed tuntumad tooted veekarahvinikomplekt “Akva” (1974) ja vaas Ama (1975). 1970ndate aastate teisel poolel töötas ta korduvalt voolava vormiga esteetika ja tehnoloogiaga, mille käigus sündisid komplekt “Rock” ja vaasid sarjast “Aster” (mõlemad aastast 1978) ning “Ira” (1980).

 

Film

“Richard Leplastrier. Vaate raamimine” Kumus 9.02

Jørn Utzoni ja Kenzō Tange juures õppinud Austraalia arhitekt Richard Leplastrier on meie jaoks pea tundmatu, ent tema loodusesse sulanduvad ja maastiku eripära respekteerivad majad on lihtsad, nutikad ja harmoonilised. Liigutatavate või kokku volditavate lagede ja seintega hoonete funktsionaalsus on inimlik ja maalähedane. Tema detailse ja innovaatilise (puit)arhitektuuri tõekspidamised toetuvad pikaajalisele uurimuslikule elustiilile. Kütkestav ja kaunilt tehtud portreefilm arhitektist, kes julgeb astuda vastu ajastu kirglikele kapriisidele.

Kumu Dokumentaali raames linastuva filmi juhatab sisse arhitekt Mari Hunt.

Näitus

Intrigeeriv “Vogue, araabia erinumber” Fotografiskas

Foto: Hassan Hajjaj / Fotografiska loal.

Hassan Hajjaj on Londonis elav Marokos sündinud kunstnik, kelle vaimukas värvirohke ja dünaamiline looming peegeldab tema kahte kodumaad. Maroko värvid ja briti huumor kohtuvad näitusel, mis pealtnäha võiks olla üks moefoto näitus, ent tegelikult peegeldab ühiskonda ja kultuuri märksa enam kui mood, mida ikka on peetud ühiskonnas toimuva peegliks, seda ise tavaliselt suudab. Kunstnik on kaasanud teoste loomisesse ka oma Maroko sõpru ja nende sõpru ning kohalikku disaini ja moefotograafe, selle asemel et need läänest kohale lennutada – nõnda sündinud vaba ja mängurõõmu täis atmosfäär on piltidel selgelt näha.

Soome mood läbi aegade

Soome rõivadisain on palju enamat kui Marimekko kleidid ja Karhu tossud, selgub Helsingi disainimuuseumis 13. märtsini avatud näitusel “Intiimsus”, mis uurib intiimset suhet keha ja riiete vahel, mida me kanname. See esitleb enam kui 40 põhjanaabrist disaineri töid Soome silmapaistvamatest moeloojatest kuni anonüümsemate disaineriteni, kes on loonud näiteks kaasaegseid töö- ja vormirõivaid.

Tegemist ei ole lihtsalt ühte ruumi kogutud rõivavalikuga, kuraatorid otsivad vastust küsimustele, kuidas saavad moeloojad ühiskonda mõjutada näiteks sotsiaalselt vastutustundlikuma riietuse kaudu; kuidas on sotsiaalmeedia moemaailma mõjutanud; ning kuidas on inimkeha ja tehnoloogia omavahel seotud.

Kes rangeid piiranguid armastavasse Soome praegu reisida ei ihka, saab näitusest osa ka kuraatorite juhitud videotuuri vaadates.

“Moe- ja disainiuudised” on rubriik moest ja disainist huvitatud lugejale.  Nopime infovoost välja silmapaistvad Eesti moe- ja disainivaldkonda puudutavad sündmused ning soovitame põnevaid ja harivaid moeteemalisi näitusi, filme ja podcast’e.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (196)