Jim Ashilevi on Eesti kirjanik, näitleja, dramaturg; nii näidendite kui arvutimängude lavastaja, kultuurikriitik ja taskuhäälingu “Popkulturistid” saatejuht – lühidalt polümaat ehk multitalent. Ta on juhtinud raadio- ja telesaateid ning kehastanud rolle Von Krahli teatri lavalaudadel, kuid hetkel töötab hoopis tavapärasest kirjanduslikuma videomängu Disco Elysium lavastajana. Seda videomängu võib vaadata kui romaani, mis on rohkem kui miljon sõna pikk ning iga mängija kogeb seda lugu omamoodi, sest ühegi mängija teekond pole samasugune.

Saates tuleb juttu sellest, kuidas murda põlvest põlve korduvaid perekonnamustreid; perest, sõpradest ja vaimsest tervisest; loomingust ja loomingulisusest; videomängutööstusest ja teatrist 21. sajandil; vaimsest tervisest ja lähedase kaotamisest; loomeinimeste tunnustusest ning edu ja edukuse ümber defineerimisest.

Mõtteid vestlusest:

• “Olen alati olnud ideede generaator, mulle on alati meeldinud asju välja mõelda. Teismeeas sisenesid psüühikasse ängid ja eksistentsiaalsed küsimused, mida ei olnud mul võimalik lahendada muudmoodi kui loomingusse sukeldudes. See oli minu pääsetee hoiduda murdumisest.”
• Suhtest abikaasaga: “Me räägime asjadest. Varasemad põlvkonnad meie mõlema suguvõsas pole seda suutnud teha; ei ole võimalik rääkida rasketest “päris” asjadest, teemadest libisetakse lihtsalt üle, vaikitakse maha ja nii tekivad perekonnas tabuteemad. Siiski on need teemad õhus ja neist saavad elevandid elutoas, millest kõik on teadlikud.”
• Enda loomingust: “Idee dikteerib selle, millises vormis see peaks avalduma. Ma ei ole kunagi mõelnud strateegiliselt, et nüüd on aeg kirjutada paar stsenaariumit või näidendit. Pigem on tekkinud idee, mis on ise ette kirjutanud, kas oleks see vaja panna näidendi, romaani või saate vormi. See on väga intuitiivne otsustusprotsess.”
• “Brightonis elades näen ma tihti vanamehi, kes rannas metallidetektoriga kuldsõrmuseid otsivad. Ma olen ka justkui vanamees rannas metallidetektoriga, kes lihtsalt ei jäta järele.”
• “Edu on see, kui inimene järjepidevalt ajab oma asja vaatamata sellele, mida teised talle ütlevad või millised on parasjagu trendid. Kui inimesel on usku sellesse, mida ta teeb, see kosutab teda ja annab ta elule väärtuse ja mõtte. Sisukalt elatud päev ongi edu mõõde.”
• Disco Elysiumi lavastaja rollist: “Arvutimängude tööstus on kasvanud suuremaks filmitööstusest ja see on arenenud kohta, kus selle tehniline võimekus on nii suur ja võimalusterohke, et sinna on vaja maailma kõige helgemaid päid. Seetõttu on mängutööstus neelamas parimaid kirjanikke, lavastajaid, ka skulptuur elab praeguse seisuga peamiselt virtuaalmaailmades videomängu valdkonnas.”
• “Iga meedium on oma aja vili ja teater sündis ajal, kus polnud juttugi ekraanidest ega raadiolainetest. Teater oli hea ettekääne tulla kokku ja kogeda midagi ühiselt, mis oleks ülendav, meeltlahutav, raputav, inspireeriv, õpetlik. See oli omamoodi foorum, kus ühiskond sai lahendada ja arutada asju, mis teises formaadis oleks olnud keeruline. See funktsioon on teatril siiamaani ja mida rohkem me eraldume üksteisest, atomiseerume ja digitaliseerume, seda väärtuslikumaks teater muutub.”
• “Margus [Karu] oli üks lähedasemaid inimesi mu elus. Meil oli selline side, mis oli sõnadest väljaspool. Oli väga veider jätkata elamist, kui selles elus polnud enam kedagi, kes väga suures osas tegi selle elu sinu jaoks ägedaks, eriliseks, huvitavaks ja fantastiliseks. See tundub natuke nagu halb nali või viga süsteemis. […] Kõik, kes selle lainega pihta said Marguse lähikonnas, pidid korraga mõtlema sellele, millega nad tegelevad või kui habras on inimese elu. Kuidas me sageli ei pääse ligi neile inimestele, kes on meile kõige lähemal. Jõudis ka kohale, et enda vaimse tervise eest hoolitsemine on elulise tähtsusega. Iga inimene, kellega sa kohtud, võitleb oma võitlust, millest sul pole õrna aimugi.”
• “Vaimne tervis võiks küll olla Eestis puhta looduse ja IT-sektori kõrval veel üks valdkond, kus oleks tore näha seda riiki teistele eeskuju näitamas või abikätt ulatamas.”
• “Ma tahaksin, et järgmise saja lõpuks oleks Eesti paik, kus inimesi aktsepteeritakse nende panuse järgi ja inimestel oleks eluõigus sõltumata sellest, kust nad tulevad, mis keelt nad räägivad, millised nad välja näevad, keda nad armastavad.”

“Globaalsed eestlased” on taskuhäälingu formaadis audiosari ehk podcast, mille eesmärk on (aastatel 2016–2022) luua mälupilt sajast säravast Eesti inimesest ja sõpradest üle maailma, üksteiselt õppida ning tuua meid teineteisele lähemale. Saatesarja algataja ja saatejuht on Rainer Sternfeld.