Kohtume Marika Vaarikuga maipäeval, kui välikohvikud on teist päeva lahti, aga teatrid kinni veel jumal teab mis ajani. Proovid käivad, Marika teeb kaasa Mart Kangro uues lavastuses, mis esietendub… sel hetkel ei tea.
See teisipäev on Marikal vaba, aga me kohtume Von Krahli teatris. Tagumises baariosas, kus inimesed veel käia ei tohi, kui pole oma töötajad, nagu Taavi Eelmaa, keda trehvame.
On päevane aeg, aga teate, maru hämar. Ehkki istume hoovi näitava akna all. Kuidagi tunnen, et mul on raske vestlust juhtida, sest tahaks lihtsalt istuda ja kuulata Marika Vaariku juttu. Tahaks üldse ära vajuda sinna jutu sisse. Aga ma pean olema valvel ja pean Urmas Oti kombel mingeid nutikaid küsimusi sinna jutu sisse torkama, sest Marika ei räägi niisama. Ta jääb kohe vait, kui ei ole midagi mulle enam mõne asja peale öelda.