Neli aastat tagasi otsustas Romet Vaino jätta tavapärase elu ning sukeldus omadega rappa. Tagantjärele tõdeb ta, et ilmselt oli tegemist pigem hingepäästeoperatsiooniga kui lihtsa sooviga muuta oma elu. Kõik mõistusega valitud teed olid viinud vaimsesse tupikusse ja oli viimane aeg avada oma kõrvad südamele. Et esialgu üldse kuulda tema mahasurutud häält, oli vaja suurt ja avarat ruumi. Oli vaja vaikust. Maastikke, kuhu saaks ära kaduda.

“Ihkasin kulgeda üle tühermaade, supelda udusse mattunud rabalaugastes ja unustada hetkeks, et üldse kuskil inimese loodud maailm eksisteerib. Vahel võisin üksikutel rabasaartel päevi vaadata üle puulatvade libisevaid pilvi. Sealt vaikusest leidsin enda jaoks uue niidiotsa, mida mööda eluga jätkata. Ma käisin seal päeval, käisin öösel. Käisin kevadel, suvel, sügisel… käisin talvel. Mida rohkem käisin, seda hoomamatumaks raba minu jaoks muutus. Ühest pinnapealsest kirjeldusest geograafiaõpikus oli saanud 10 000-aastase ajalooga ruum, milles siiani jälgi ühe rahva konarlikust teekonnast,” tõdeb Romet lummavas loodusvideos Eestimaa rabadest. https://cdn.jsdelivr.net/npm/zlick-widget@4

function xwwwfurlenc(srcjson){ var urljson = “”; var keys = Object.keys(srcjson); for(var i=0; i <keys.length; i++){ urljson += (keys[i]) + "=" + (srcjson[keys[i]]); if(i { window.location.reload(); }, 3000); } else { window.location.reload(); } } } else { return “something went wrong.”; } } xhr.send(xwwwfurlenc(post_data)); }, onPaymentComplete: function ({ data, signed }) { window._zp_delayed_reload = true; }, onFailure: function ({ message }) { console.log(message); } }).render(‘#zlick-widget’) const preText = document.getElementById(‘widget_pre_text’) if (preText) { preText.hidden = true; } }renderZlickWidget(‘subscribe’);