Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda.

Arhitektuur ja disain

• Üllatusi täis Rahvusraamatukogu keldrist pööninguni

2021. aasta lõpul suletakse rahvusraamatukogu mitmeks aastaks, kuna raamatukogu on ees ootamas uuenduskuur ja mitmed vahvad arendused – Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud ekskursioonidel on kogu novembrikuu jooksul unikaalne võimalus osa saada rahvusraamatukogu lugudest ja ka hoone kõige salapärasematest paikadest veel enne, kui raamatukogu end avalikkusele suleb.

Kümnekorruselise hoone, mis meenutab püramiidi või hiiglaslikku templit, on projekteerinud Raine Karp aastal 1984, hoone sisekujundajaks oli Sulev Vahtra. Hoone ise valmis aastaks 1992 ning on siiani suurim raamatukoguhoone Baltimaades. Tegemist on postmodernistliku arhitektuuri musternäitega ning viimase nõukogudeaegse gigantse ehitisega Eestis.

Raamatukogu on tõepoolest täis üllatusi keldrist pööninguni – nii on näiteks ehk pisut veider teadmine, et hoonesse on projekteeritud bassein, hoone juurde kuulub amfiteater, või tore avastus, et hoone katuseterrassilt avaneb Tallinna linnale üks unikaalsemaid vaateid, kust näeb kolmeteist kirikutorni.

• Eesti valgustite koorekiht ERM-s

Tartus Eesti Rahva muuseumis näeb veel kuni 10. novembrini esmakordselt toimuvat ülevaatenäitust Eesti kaasaegsest valgusti- ja valgusdisainist “Eesti valgustusdisain ja valguskunst 2021”, mille viimase paarikümne aasta jooksul tehtud olulisemate tööde põhjal koostas Maarja Ree.

Tegemist ei ole siiski tavalise lambinäitusega, sest suur osa Eesti valgusdisainerite ja valguskunstnike tööst ei ole muuseumisaali kolitav – fotodel näeb häid linnaruumi valgustuse lahendusi ja mastaapseid valgusinstallatsioone. Näitusel osalevate disainerite hulgas on väga eriilmelisi tegijaid. Tarmo Luisk, Tõnis Vellama on siinset valgustidisaini pilti loonud juba 20 aastat, uuematest tegijatest näiteks Pulo disain, mis tootmise mõttes täiesti uue lähenemisega Eestis, kasutab puitu ja just puidutööstuse jääke. Valgustidisainist on Eestis näited viimastest kümnendistest, kuna nõukogude perioodil koondus kõik Estoplasti ja Estoplasti lagunemisega need disainerid kadusid ka pildilt, tehes ruumi palju kirevamale seltskonnale ja ka materjalivalikule.

Restoran

• Ocean 11

Oktoobri teises pooles ametlikku avapidu pidanud Ocean 11 on paljude tallinlaste pilkude eest täielikult peidetud. Kes teist on käinud Tallinna uue kruiisilaevade terminali juures või võtnud ette jalutuskäigu mere ääres linna uusimal promenaadil?

Võimalusi mere ääres süüa ja merele avanevat vaadet nautida on meil merelinna kohta häbematult vähe. Ocean 11 pakub kahes suunas avanevaid vaateid, hea ilmaga saab istuda õues mugavate pehmete diivanitega terrassidel. Hullu tuule ja tormiga on jälle mõnus suurtest klaasakendest avanevat vaadet nautida. Kruiisilaevad on enamjaolt lahkunud, nüüd on kogu hunnitu merevaade külaliste päralt. Nimele kohaselt keskendub menüü mereandidele ja kalale. Vara, juba kaheksast alates pakutakse brunch‘i stiilis hommikusööki.

Kui ilm jalgsi tulekut ei soosi, saab ette helistades ja autonumbri info edastades kohe lähedale sadama territooriumile autoga sisse sõita. Sama kehtib ka taksoga saabujatele. Nädalavahetustel on restorani tõmbenumbriks elav muusika.

Võta ette üks karge merepäev või õhtu. Kui tõesti mereannid ei isuta, siis leiab menüüst ka böffi, pardi ja antrekoodi. Restorani Ocean 11 kondiiter on sulle lühemaks pausiks ka koogid letti valmis küpsetanud.

E–R 8.00–23.00
L–P 10.00–23.00
Tallinna Sadama uus kruiisiterminali hoone
Logi 4/2
Tel 591 71 351
Facebook: Restoran Ocean 11

Lavastus, näitus ja raamat

• Helle Laas – vaba radikaal

Eesti Noorsooteatris esitletakse 5. novembril legendaarse nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjaniku Helle Laasi 80. sünnipäeval elulooainelist raamatut ja avatakse näitus Nukuteatrimuuseumis.

Helle Laas mängib 80. sünnipäeval enda kirjutatud ja lavastatud nukulavastust “Tsuhh, tsuhh, tsuhh…”. Seejärel esitletakse elulooainelist raamatut, mille on Hellega vestluste põhjal omanäoliselt teoseks vorminud Kaja Kann, kelle sõnul on raamatul kaks autorit – Helle Laas, kes kõike seda elas, ja Kaja Kann, kes selle kirja pani. Tegemist ei ole elulooraamatuga, pigem mälestuste ja kujutluste pilvega, kus põimuvad fiktsioon ja dokumentaalsus, elu ja teater.

“Raamat põhineb Helle mälul ja mäletamisel,” ütles Kann. “Helle Laas on elu aeg olnud vaba radikaal!” 5. novembril kell 12 Hendriku kohvikus toimuval raamatuesitlusel intervjueerib Laasi ja Kannu Eesti Noorsooteatri näitleja ja lavastaja, raamatu sünnile kaasa aidanud Taavi Tõnisson.

Pärast õnnitlusi ja sõnavõtte avatakse Nukuteatrimuuseumis näitus Helle Laasi väikelastele suunatud sirmiteatrilavastustest; näituse juhatavad sisse muuseumi juhataja Iti Niinemets ja näituse kuraator Gerli Mägi.

Edasi toimetus mäletab Helle Laasi lavalt ja telepildi vahendusel oma lapsepõlvest, on viinud teda vaatama oma lapsi ja soovitab Laasi tükki, raamatut ja näitust ka kõigile teistele lastele ja mittelastele, aga kes mäletavad, et nad on lapsed olnud.

Film

• Pimedal õhtul vaata helendavat Saksa kino

12.-28. novembrini vältaval Pimedate Ööde filmifestivalil avab uute Saksa filmide kava Saksamaa tänavune Oscari kandidaat, äsja aasta parima Saksa filmi auhinna Lola võitnud “Sinu jaoks loodud”. Maria Schraderi romantilises tragikomöödias osaleb Alma ebatavalises eksperimendis, mille käigus peab ta elama koos humanoidist roboti Tomiga, kes on programmeeritud nii, et teha Alma õnnelikuks. Almat kehastav Maren Eggert sai oma osatäitmise eest Berliini filmifestivalil parima näitleja Hõbekaru.

Värske Lola auhinna laureaat on ka aasta parimaks Saksa dokumentaalfilmiks nimetatud “Härra Bachmann ja tema klass”. Maria Speth portreteerib selles väikelinna kõige tavalisemas koolis töötavat kõige ebatavalisemat õpetajat, kes peab Saksamaale elama asunud eri rahvusest õpilastes äratama huvi saksa keele ja kultuuri vastu. Film pälvis Berliini festivalil žürii auhinna ja selle valis oma lemmikuks ka publik.

Austriat esindab mitteingliskeelse filmi Oscari konkurentsis Sebastian Meise žanre nihutav ajalooline draama “Suur vabadus”, milles geist Hans kohtub järjekordselt trellide taha sattudes – natsiriigi pärandina oli homoseksuaalsus sõjajärgsel Saksamaal pikka aega kuritegu – eluaegse vangi, raevuka homofoobi Viktoriga. Film võitis auhinna tänavuse Cannes’i festivali kõrvalprogrammis Un Certain Regard.

Kokku on uute Saksa filmide programmis 11 linateost, tasub teha oma valik, sest Saksa filmidel on küljes miskit, mida angloameerika kinol ei ole ja asi pole ainult keeles, vaid sageli ka ekstravagantsuses.

Loe lisaks ka Edasi intervjuud PÖFF-i programmikoostaja Helmut Jänesega.

Kunst

• Olemise pimedus, nilbus ja lõbu

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) avati Edith Karlsoni isikunäitus “Süütuse tagasitulek”, mis avab eksistentsi pimedama, nilbema, naljakama ja õrnema poole.

EKKM-i ruumid on ümber ehitatud paikadeks, kus kohtuda terrakotast igaviku ja neitsi Maarjaga, orhidee ja klaasist kupliga, tillukese Kristuse ning lõppematu Enyaga. 

Edith Karlson on skulptor, kelle loomingus esinevad animaalsed, brutaalsed ja tsiviliseerumispaineta karakterid. Nende robustne pinnatöötlus, justkui lõpetamatus ja groteskne paisutatus kõnetavad allhoovusena tumedaid tunge ja ürgsemaid ladestusi. Seeläbi tungivad Karlsoni loomingusse ka abstraktsemal tasandil küsimused ihadest, surmast, seksuaalsusest ja pühadusest, pakkudes kapitalismi jaatuse või eituse asemel hoopis tooremat ning ihulisemat kogemust – see on abjekti triumf.

Kuraator on Eero Epner, ruumikujundus Arthur Arula, valguskujundus Oliver Kulpsoo, graafiline disainer Margus Tamm.

Kirjandus

• Elav ja eluline kirjanduskäsitlus

Ilmus kirjandusuurija Eve Pormeistri filosoofiline kogumik “Näen, kuulan, tunnetan”.

Germanisti, kirjanduskriitiku ja kultuurivahendaja Eve Pormeistri esseekogumik “Näen, kuulan, tunnetan” (EKSA, 2021) koondab eesti- ja saksakeelsete autorite raamatutest tõukuvaid kirjanduslikke arutlusi, aga ka vestlusi kirjanikega.

Eve Pormeistri õpilane ja teekaaslane Aija Sakova ütleb raamatu tagakaanel, et tegemist on elava ja elulise kirjanduskäsitlusega, mis näitab, miks ja kuidas on kirjandus inimeseks olemise mõtestamisel hädavajalik: “kirjandusteosed on kui intelligentsed vestluspartnerid, mõtte- ja elukaaslased, kellega eksistentsiaalseid küsimusi lahata või kellele olulisel hetkel toetuda”. Kärt Hellermaa sõnul, kes on raamatule kirjutanud ka eessõna, on Eve Pormeister igale kirjanikule partner, analüütikust kaasteeline, kes keskendub teose süvakihtidele.

Lõviosa raamatus sisalduvatest esseedest on kirjutatud ja ilmunud aastatel 2016–2020. Eve Pormeistri kogumikus sisalduvad esseed käsitlevad nii Eestis tuntud kui ka vähem tuntud saksakeelsete kirjanike loomingut. Alates 2016. aastast on Eve veenvalt ja jõuliselt asunud mõtestama ja vahendama ka eesti kaasaegset kirjandust. Tema käsitlused on pühendatud Viivi Luige, Eeva Pargi, Kärt Hellerma, Aare Pilve, Ernst Enno, Kai Aareleiu, Kersti Kreismanni, Jaan Kaplinski ja Thomas Salumetsa, Mathura ja Ain Kaalepi loometegevusele. Pikad ja põhjalikud intervjuud on Eve läbi viinud Viivi Luige ja Jaak Jõerüüdiga.

“Näen, kuulan, tunnetan” puhul on tegemist esimese Eve Pormeistri eestikeelse raamatuga. Raamatu on toimetanud Brita Melts, kujundas Merle Moorlat. Kaanepildil on kasutatud August Künnapu maali “Santorini kass 1” peegelpildis.

Pormeister on perfektsionist, aga mitte tavalises, tähenärijalikus tähenduses: ta leiab kirjandusest üles kihid ja seosed, mis olmelugemisel silma ei pruugi torgata, seetõttu Edasi soovitab!