Valitud mõtteid:

• Kas peame nakatunuid lugema? Jah, peame. Nakatunutest umbes 4% laekub haiglatesse. Selle pealt me teeme prognoose haiglaravi vajavate inimeste kohta.
• Vaktsiin annab väga hea kaitseefekti. Peale kuut kuud see efekt natuke väheneb, inimesed võivad ikkagi nakatuda, aga kui vaatame haiglasse sattumist ja surmasid, siis on vaktsiinil ikkagi efekt olemas. Need noored inimesed, kes on praeguseks koroona tõttu surnud, ei oleks surnud, kui nad oleks olnud vaktsineeritud.
• PERH-is on seni vaid üks vaktsineeritud inimene vajanud intensiivravi ning sedagi lühikest aega. Kolmanda laine ajal oleme 17 inimest ravinud intensiivravis, üks oli vaktsineeritud AstraZenecaga üle kuue kuu tagasi. Tema haiguse kulg oli väga kerge, ta oli intubeeritud kaks päeva ja on nüüd hapnikuraviga. Kõik teised, kes on vaktsineerimata, on väga raske haiguse kuluga, väga pikka aega intensiivravil.
• Oktoobri jooksul peame põhjaregioonis juurde looma 100 voodikohta koroonahaigetele ja see piirab plaanilist ravi väga jõudsalt. Tänaseks on koroona 2. laine tõttu juba ca 21 tuhat inimest jäänud plaanilise ravi ootele ja nüüd see kumuleerub ning see peegeldub ka rahvatervises (kui vaktsineeritute arv ei kasva). Aasta lõpuks võib see number olla ca 45 tuhat inimest, kelle ravi peab jääma ootele.
• Meditsiinipersonal on mentaalselt väsinud, sest need lained tulevad uuesti ja uuesti. Kusjuures meil on võimalik seda haigust leevendada, meil on vaktsiin olemas. Kui kõik inimesed teeksid mõistlikke otsuseid, siis saaksime sellest üle. Ja siin on suur konflikt personalile, me oleme suure töökoormuse all, aga tegelikult me saaksime seda kõik koos vältida. Olen nõus, et see tekitab natuke jõuetuse tunde, kui ühes toanurgas me piltlikult päästame inimeste elusid, aga teised inimesed löövad oma tervisele käega.
• Viirus leiab meid üles, ta tuleb läbi ukseaugu, ukse alt, ta leiab üles kõik vaktsineerimata inimesed. Ja sellest vaktsineerimata inimeste hulgast piisab, et koormata tervishoiusüsteemi väga pikal ajal. Seega igaüks peaks mõtlema, mida tema saab teha kasvõi ühe millimeetri pandeemia leviku vastu.
• Andres Kuusk: “Kas teil haiglajuhina natuke lootusetuse tunnet ei ole, et te selgitate (vaktsineerimise vajalikkust) kannatlikult, aga siis tuleb ikka keegi, kes ütleb, et arstid on osa WHO vandenõust ja see on üldse üks tavagripp?” – Eks me natuke ikka väsime, aga siis me mõtleme oma haigete peale, kes peaksid ravi saama, aga ei saa. Ja see on see, mis ajendab meid ütlema, et olgem mõistlikud, teeme õigeid otsuseid, nende inimeste nimel – plaanilist ravi vajavad inimesed on ju kõik meie õed-vennad, naabrid, lähedased inimesed. Nende nimel me oleme nõus rääkima päris pikalt ja korduvalt.