Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda.
Kuulamist ja võrdlemist
Eesti andergraundpopi avantürist Andres Lõo on tagasi kogumikuga “Agony/Ecstasy”, millel kuuleb Eesti ja välisautoreid Vigalast Vancouverini tõlgendamas Lõo loomingu paremikku.
Järjena 2020. aastal pandeemialeevendusena sündinud best of kogumikule “Ecstasy/Agony” ilmus värskelt töötluste album, kus oma töötlusi Lõo mahedamatest, jazzilikumatest ja vokaalsetest paladest pakuvad Vera Dvale koos Merel Lainega, Gretchen Lawrence, Annie Rist, Neuronphase, Mys-Fakedjj, Compound Minerals, Center of the Universe, Lauri Raus, HUNT, Regularfantasy ja Coverboy.
Andres Lõo andis kogumiku lugude autoritele tehtud töötluste kõik õigused ning lugusid saab algusest peale kuulata ja alla laadida Lõo autorilehel Bandcampis ning Lõo Soundcloudis. Voogedastusplatvormidele jõuab “Agony/Ecstasy” muusika hiljem.
“Kogumikul on lisaks rahvusvahelisusele ka põlvkondlik ja sooline dimensioon. Mul on hea meel, et nii eri vanuses autorid ühel kogumikul kokku said. Lisaks eelmise kogumikuga eelmise kahe kümnendi muusikale omamoodi joone allatõmbamisele tahtsin kuulda interpretatsioone oma niinimetatud klassikutest ning mahedamatest motiividest tänapäevases kuues – sõpradelt ja sõbralikelt autoritelt, erilistelt esitajatelt. See agoonia on ekstaatiline.”
Vaatamist ja kuulamist
Tartu täis valgus ja muusikat
27. oktoobril algab Tartus festival Tartu Valgus ehk TAVA2021, mis täidab linna aasta kõige pimedamal ajal valguse ja meluga, seda juba kolmandat korda.
Festivali avalöögi annab 27. oktoobri õhtul kell 19 kaarsillal Erki Pärnoja koos viieliikmelise bändiga. Meloodiline helikeel ja põhjamaistes toonides helgus ühes Alyona Movko visuaalidega loovad 38 meetri kõrgusel vesiekraanil visuaalselt ja heliliselt sügavalt puudutava valgusetenduse. Publik saab nautida kontserti tasuta kahel pool Emajõge.
Samal päeval avatakse Kiwa kureeritud näitused Pallase galeriis ning valgusrada Emajõe kallastel. Sügisese koolivaheaja kõrghetkeks Eestis võibki vabalt kujuneda valgusinstallatsioonidest ja -skulptuuridest koosnev Valgusrada, mis kulgeb mööda Emajõe kaldaid ja läbi Botaanikaaia ning millel jalutamine on ka tasuta.
Festivali lõpetab Kadri Voorandi kontsert ja järjekordne võimas valgusetendus 30. oktoobril Janai kirikus.
Vaatamist ja mõtlemist
Vanemuises esietendub 15. oktoobril balletiõhtu kolmes osas “Metamorfoosid”.
Kolm noort ja andekat koreograafi küsivad endalt ja publikult sügavaid küsimusi: oleme me siin ja praegu omal valikul või on see ettemääratus? Miks me kõik nii erinevad oleme? Oleme me üldse oma valikutes vabad? Kas küsimused, mis meid siin ja praegu painavad, on saatnud inimkonda aegade algusest saadik või muutuvad need ajas? Üks on kindel: inimese otsiv vaim ei väsi küsimast igavikulisi küsimusi ka tänapäeva järjest enam lõhestuvas maailmas.
2018. aastal Vanemuise teatri korraldatud noorte koreograafide konkursi võitnud Jack Traylen, stepptantsust inspireeritud Matthew James Jordan ning Eesti Teatriauhindade mitmekordne laureaat Jevgeni Grib otsivad vastuseid läbi neile omase kehakeele.
Trayleni “Little Claws” räägib sulandumisest siia maailma. Oma kiired liidab lavastusse valguskunstnik Tõnis Järs.
Matthew James Jordani “Rhythm & Flairi” keskmes on kaks tantsijat ning nende unistused ja eneseotsingud tantsumaailmas. Videokunstnik on Janek Savolainen, valgusega toetab taas Tõnis Järs, kaasa teeb flamenkotantsija ja koreograaf Kalli Pikas.
Jevgeni Gribi “Metamorphoses” on saanud inspiratsiooni Vana-Rooma kirjaniku Publius Ovidius Naso antiikmütoloogial põhinevast luuleteosest “Metamorfoosid” ja toob vaatajani lood Pygmalionist ja Galatheast, Orpheusest ning Eurydikest, Narkissosest, Erosest ja Psychest ning Cyparissusest ning hirvest. Videokunstnik on Alyona Movko, valguskunstnik Rasmus Rembel (RO Estonia), helikujundaja Maksim Adel. Osaleb terve Vanemuise balletitrupp.
Lugemist ja meenutamist
Ilmus ajalooliselt paeluv muusikaraamat “Tallinn ’67 Jazz Festival: Myths and Memories”, autoriks Heli Reimann.
Rahvusvahelisele lugejaskonnale suunatud raamat uurib festivaliga seoses tekkinud müüte ja nende kujunemise tagamaid, samas püüdes välja selgitada sündmuste tegelikku kulgu. Charles Lloydi Tallinnas esinemise skandaaliga seotud seni saladuseloori all olnud üksikasjade väljaselgitamine võimaldab esile tuua külma sõja aegse Nõukogude-Ameerika vastandumise olemust. Raamat asetab kesksele kohale festivalil osalenud isikute entusiasmist ja nostalgiast kantud emotsionaalsed lood, mis aitavad lahti mõtestada jazzihuviliste tegevust nõukogude aja kontekstis, pakkudes seeläbi uut vaatenurka nõukogudeaegse ajaloo käsitlusele.
See on esimene inglisekeelne teadusmonograafia Eesti muusikaajaloost, mis ilmub maailma juhtivas humanitaar- ja sotsiaalteadustealases kirjastuses Routledge, ning esimene ingliskeelne monograafia nõukogude jazzist pärast 1983. aastat ilmunud Frederic Starri “Red and Hot: The Fate of Jazz in the Soviet Union, 1917-1980”.
Heli Reimann on muusikateadlane, kelle uurimisala on Eesti ja nõukogude jazzi ajalugu. Ta on Tallinna Ülikooli teadur ja Helsingi Kunstide Ülikooli külalisteadur.
Vaatamist ja käpaga äsamist
Oktoobris jõuab Eesti kinodesse elulooline mängufilm inglise kunstnikust Louis Wainist, keda kehastab briti kino üks ägedamaid näitlejaid Benedict Cumberbatch. Filmi “Louis Waini kassimaailm” (“The Electrical Life Of Louis Wain”) lavastas Will Sharpe, kes on rohkem tuntud näitlejana, ent lavastanud kümme aastat tagasi ka komöödiatrilleri “Black Pond”.
Skisofreeniat põdenud kultuskunstnik Louis Wain (1860–1939) sai tuntuks antropomorfiseeritud kasside piltidega. Tema loomingus leidub nii ilusaid, lõbusaid kui pööraseid kasse, kes valdavalt käituvad nagu inimesed, samas mitte nagu tavalised inimesed.
Benedict Cumberbatch mängib Waini endale omase sisseelamisega, nagu on ta reaalseid isikuid varemgi kehastanud, ja juhtumisi on ta, küllaltki eripärase füsiognoomiaga isik, ka väliselt taas vägagi oma kujutatu sarnane. Teistes osades Taika Waititi, Andrea Riseborough, Claire Foy jt.
Söömist suu ja silmadega
- Päris Pariis Tallinna Manhattanil
Maakri tänavale on nüüd põhjust sattuda peakokk Vladislav Djatshuki pagariäri-kohvik-deli-resto pärast. Julgetes sinistes ja rohelistes toonides interjöör on Marit Illisoni loodud, õhustik on nagu päris Pariisis, väikse New Yorgi touch‘iga. Rahvast on ebaeestlaslikult murdu ja saali täidab mõnus suurlinlik sumin, nagu oleks välismaale sattunud. Eriti hea meel on üle hulga aja Tallinnas prantsuse keelt menüüst eest leida. 2003. aastal võidetud aasta koka tiitlist on palju möödas, Vladislav Djatshuki fine dining‘u kohad Tshaikovsky ja Mon Repos elavad oma elu. Nüüd on jõutud ringiga tagasi algusse, mil Demjanovi juures töötades sattus Vlad Riquewihri kokapraktikale ja armus Prantsuse kulinaariasse. Maailmas on tagasiminek Prantsuse klassika juurde hetkel väga populaarne.
Menüü highlight‘id on trendikas kaaviarivalik, vanakooli paté, röstitud vutt ja krevettidega täidetud grillitud kalmaarid. Pearoad jätsid esmakülastusel eelroogadest parema mulje. Brunch‘iks soovitan kookospiimaga tehtud hommikuputru või granola‘t jogurtiga, isetehtud saiakesi ja kooke. Hommikusöögi parim pala oli Benedicti munad. Desserdimenüü perfektselt teostatud kreembrülee ilma ühegi triki ja lisandita on taasavastamist väärt. Deli poole pealt saab isetehtud maitsvat kraami külla minnes kaasa haarata.
Broneeri laud aadressil parisresto.ee või telefonil (+372) 5330 6003.
Maakri 30
E-R 8.00–23.00
L 11.00–23.00
P 11.00–16.00
- Nõukanostalgia Keskturul
Enne veel kui vana Keskturg lõplikult kaduvikku vajub ja moodsaga asendub, mine tee turul üks vinge toidutuur.
Turuhoone alumisel korrusel ootab sind Eesti parim rupskivalik, nii rikkalik, et võid kohe rupskirestorani avada. Neerud, pugud, sooled, süda, magu jne kõik kenasti värskena reas. Turumutikestel on lettidel puravikke, kukeseeni ja isekorjatud pohli-jõhvikaid. Tõelise elamuse saad tšeburekiputkadest, sõltuvalt kellaajast võib seal isegi järjekord olla. Tšeburekile lisaks proovi ära rasvast nõretav hakklihapirukas beljašš, mis pärineb volgatatarlaste ja baškiiride köögist. Hinnad on nii ulmeodavad, et ainult jumal teab, kust sellise piruka lihatäidis pärineb. Kalasaali tasub külastada ainuüksi lõhna pärast. Nii vinget kalahaisu tänapäeval enam naljalt mujalt ei leia.
Keldrimäe 9
Avatud iga päev 8.00–19.00