Eesti julgeolek on lahutamatult seotud rahvusvahelise julgeolekuga – mida ebastabiilsem on maailm, seda keerulisem on ka meie julgeolekukeskkond. Kuna Venemaa pole loobunud oma naabruses piiride nihutamise ideest – sõda iseseisva Ukraina hävitamiseks kestab juba üle seitsme aasta ning Moskvas nähakse oma julgeolekule sõjalist ohtu vaid NATOs –, peame olema valmis erinevateks ohustsenaariumiteks. Seejuures võivad need käivituda meid näiliselt mitteohustavate konfliktide ajel.

Viimasel ajal on palju juttu olnud Afganistanist, lääneliitlaste ülepeakaela lahkumisest ja Talibani võimuletuleku mõjudest. Afganistani lööklaine mõju rahvusvahelistes suhetes veel kestab. Kuidas see meie kõigi jaoks välja kujuneb, näitab aeg. Küll on aga selge, et autoritaarsed suurjõud nagu Hiina ja Venemaa võivad tunnetada, et ajaaken on nende strateegiliste eesmärkide elluviimiseks soodsalt valla. Samal ajal kipub meie peamiste liitlaste avalik arvamus hoiduma uuest interventsionismist, mis tõstatab õigustatud küsimuse, kus ja mis piirini on USA ning tema liitlased valmis edaspidi sõjaliselt sekkuma.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatute "Venemaa: valguses ja varjus" ja "Murdeajastu" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kord kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (83)