Koroonaviirus COVID-19 pandeemia ja selle pärinemine Hiinast Wuhani linnast on üks viimaseid juhtumeid, mis on taas suunanud kogu maailma tähelepanu sellele kommunistlikule riigile. Enne viirusepuhangut oli peamiselt tähelepanu all aga hoopis Hiina ja selle telekommunikatsiooniettevõtte Huawei kasvav mõju maailmas.

Hiina tööstusluure

2019. aastal läbi viidud uuringust järeldub, et Huawei ja Hiina riigi ning eriti selle luureorganisatsioonide vahel on tugevad sidemed. See suhe on mõjutanud riikide otsuseid, kas Huawei tuleks kaasata järgmise põlvkonna 5G-mobiilsidevõrkude kasutuselevõtu programmidesse. Ka Välisluureamet on oma 2020. aastaraamatus* tähelepanu juhtinud Hiinast tulevale ohule ja paljud riigid on juba otsustanud, et Huaweid ei tohiks kaasata. USA, Austraalia ja Uus-Meremaa on turvalisuse kaalutlustel ettevõtte kaasamise oma sidevõrkudesse ära keelanud ning ka Ühendkuningriik kaalub selle piiramist.

Kahtlused, et Huawei kui Hiina valitsusega seotud telekommunikatsiooniettevõte võib kujutada turvariski, on küllalt õigustatud. Hiinal on ulatusliku küberspionaažiga tegeleva riigina vastandlik maine. Seda peetakse enamiku läänesuunaliste riiklikult rahastatud küberrünnakute algatajaks. Siiski tuleb märkida, et rahuaja luuretegevus on rahvusvahelise õiguse kontekstis hall ala ja detailselt seda ei uurita. Seda seetõttu, et üldtunnustatud seisukoha järgi tegeleb enamik riike mingil kujul luurega ning see on normaalne osa riikliku julgeoleku tagamisest.**