“30 years after Soviet rule ended, Estonia faces an election with a single candidate,”* teatas Euronewsi portaal, kahtlemata rõhutatud küünilisusega.
“Me tahame tutvuda ja analüüsida kandidaadi X seisukohti valdkonnas Y” oli selle “kampaania” hittlause, millele reeglina enam midagi suurt ei järgnenud. Nägime mitmeid ära ehmatanud kandidaate, kes olid saanud n-ö ootamatuid kõnesid. Oli ka neid, kes julgesid ise pakkuda, aga kes said siiski – pärast halva kvaliteediga videokõnesid erakondadega – korvi.
Tahaks öelda, et tegelikult ei erinenud tänavune valimiskomejant viie aasta tagusest sugugi. Reaaluses oli viis aastat tagasi kuid väldanud mitme kandidaadiga pingelise kampaania loomus muidugi teine, kuid resultaat sama – presidendi leidmiseks oli tarvis käivitada (a)poliitiline lototron. Aga olgu, Eestile on kombeks üks president korraga. Ja ta sai valitud. Mõtleme, kuidas edasi.
