Praegune turbulentne aeg on jällegi tõstatanud päevakorda küsimuse vabariigi presidendi põhiseaduslikust rollist. Kas presidendil on õigus sekkuda päevapoliitikasse ja kui vaba tohib ta olla oma väljaütlemistes? Presidendi Riigikogu istungil kantud pluus kirjaga „Sõna on vaba“ tekitas emotsioone mitte ainult riigipea riietusstiili suhtes, vaid ka kriitilise arutelu riigipea tegutsemis- ja sõnavabaduse piiridest.
Teema on põhjalikumalt ette võtnud ajakirjanik Mikk Salu oma 23. augustil ilmunud „Eesti Ekspressi“ loos „Kersti Kaljulaid rikub Eesti põhiseaduse mõtet – president ei ole peaministri ülemus“. Oma järelduse paikapidavuse tõenduseks viitab autor põhiseaduse tegemise aega, kus laoti Eesti kui parlamentaarse riigi vundament.
Põhiseaduse Assamblee liikmena oli mul võimalus selles töös otseselt osaleda. Põhiseaduse sätte ja mõtte seose ning kooskõla analüüs ei ole sugugi triviaalne ülesanne. See nõuab mitte ainult põhiseaduse üksikute paragrahvide tundmist, vaid ka riigielu mõistmist ja mõtestamist kogu selle keerukuses. Või siis vähemalt soovi seda teha.