Päevane temperatuur pendeldab kusagil 30 kraadi ümber. Kevadised väsimatud hulkumised metsades ja rabades on asendunud ilmapagulusega. Olen sündinud täpselt õigesse kohta – mul on siin neli aastaaega. Vähem tekitaks imeliku tühjuse ja rohkem mu hinge ei mahukski. Tuleb tunnistada, et sellest kvartetist pean kooselamist õppima enim just suvega.
25 ja enama kraadiga muutub üks matkalembene inimene higiseks liimipulgaks, mis muuhulgas korjab enda külge ka kõikvõimalikud sitikad, alustades kärbeste ja parmudega ning lõpetades sääskede ja puukidega. Minu põhjamaalase süda hakkab seepeale taga nutma jahedaid augustiöid, tähistaevast ja siristavaid ritsikaid. Juuni ja juuli on minu jaoks olnud paratamatus, millega tuleb leppida – kannatame ära!