Varem või hiljem tuleb igal juhil seista silmitsi reaalsusega, kus tema juhtimisstiili võib pidada puudulikuks või küsitavaks. See on hetk, kus sel juhil tuleb teha valik – kas õppida ja areneda või tekkinud olukorda naiivselt ignoreerida.

Iga juht saab mingil hetkel psühholoogilise laksu „vastu hambaid“. See on kriitilise tähtsusega ning vältimatu osa juhtimiskogemusest. Sellisest olukorrast õppimine ja kogemuste ammutamine aitab pikas plaanis kasvada just selliseks juhiks, keda inimesed hindavad ja väärtustavad.

Säärastes olukordades käitumine või neis ebaõnnestumine määrab ära selle, kui efektiivne, mõjukas ja hinnatud on juht.

Kriisihetk võib olla murdepunktiks karjääris.

Just siis saadakse aimu oma tugevustest, loksuvad paika väärtused, kujuneb juhtimisstiil ja -maneer, mis on inimesele omane ja siiras.

Poksilegend Mike Tyson on kunagi öelnud: „Kõigil on plaan hetkeni, kuni neid näkku lüüakse. “Löögid on valusad, mitte ainult poksis vaid ka juhtimises ja elus üldisemalt. Need karmid ja üllatavad hetked võivad nullida enesekindluse ja väärikuse, pannes mõtlema alla andmisest. Teisalt võivad sellised momendid olla inspiratsiooniks muutumisele, kus valu ja häbitunne saavad positiivsete muudatuste tõukelauaks, mis aitavad Sul juhina muutuda ehedamaks, efektiivsemaks ning toovad „kahe jalaga maa peale“. Ehk siis, inimene muutub alandlikumaks. Ja see isiksuse omadus on efektiivse juhi jaoks hädavajalik.

Kui lugesid sõnu alandlikkus ja juht samas lauses, kas tundus imelik? Tunduvad olevat sama erinevad nagu kass ja koer? Kui kuuleme terminit „alandlikkus“, maname silme ette isiku, kel on madal enesehinnang ning on nõrk ja ebakindel. Kuuldes sõna „juht“, tekib meil aga ettekujutus kellestki, kes on tugev, enesekindel ning toob vajadusel lahinguväljalt ära kõik vigastatud sõdurid.

Forbes pakub alandliku juhtimise kohta üsna hea selgituse: „Alandlik juht on piisavalt kindel, et tunnistada oma nõrkusi ning samal ajal otsib talenti teistes. Olles vastuvõtlik välistele ideedele ja abile, loovad sellised juhid oma ettevõtetele ja töötajatele tihti uusi võimalusi.“

Kui juht ei suuda märgata ja tunnistada oma nõrkusi, ei saa neid ka parandada ega juhina areneda. Tunnistamine on esimene samm. Teine vajalik samm on nõrkuste kallal teadlikult töötamine. Kui saame ikka ja jälle tagasisidet samade nõrkuste kohta ning seda eirame, on see märk egoistlikust käitumisest, mis takistab isiklikku arengut.

Siit võib teha lihtsa järelduse:

alandlikkus juhtimises = kasv.

Oma raamatus „Ühe minuti juht“ kirjutab Ken Blanchard: „Alandlikud inimesed ei mõtle iseendast halvemini, nad lihtsalt mõtlevad iseenda peale vähem.“ Inimestel, kes on harjunud „mina kõigepealt“ mõtteviisiga, on kahtlemata väga keeruline muutuda. Kui arendame alandlikkust, muutume me inimlikumaks. Mitte kellelegi ei meeldi alluda või järgneda juhile, kes arvab, et ta on maailma naba ja eksimatu.

Alandlikkus tähendab ka aus olemist. Kui juht suudab demonstreerida ausust ja vaadata tagasi ning adekvaatselt hinnata oma käitumist ja suhtumist, annab see suurepärase võimaluse isiklikuks arenguks. See aitab jagu saada egost ning lahendada enamiku konfliktidest ja tagasilöökidest nii tööl kui isiklikus elus.

Kõik see pole muidugi nii lihtne, kui siin sõnades väljendades paistab. Tegemist on teadliku igapäevase tööga iseenda isiksuse arendamisel, et kasvada paremaks inimeseks, abikaasaks, lapsevanemaks ja juhiks.

Raskustest õppimine

Valu on meie elus pidevaks õpetajaks. Kas mäletad mõnd korda, kui väiksena jalgrattaga sõitma õppides põlved veriseks kukkusid? See kogemus ja valu aitab meil edaspidi kiiremini ja paremini sõita. Sama lugu on juhtimisega. Kui lugeda erinevate suurte liidrite kohta, on enamik neist läbi käinud tee, kus on ette tulnud suisa alandavaid ja egosid purustavaid läbikukkumisi, mis lõppkokkuvõttes muutis neid tugevamaks ning eneseteadlikumaks.

Pärast ootamatut šokki, mille tulemuseks oli oma enda loodud ettevõttest kõrvaldamine, ütles Steve Jobs:

Apple’st vallandamine oli parim asi, mis minu elus kunagi juhtuda sai.

Seda, mis edasi sai, me juba teame – järgmise viie aasta jooksul lõi ta esmalt ettevõtte NeXT, seejärel animatsioonistuudio Pixari. Ja siis tuli Apple ja ostis NeXT’i ära ja Jobs sai taas Apple’i juhiks. Kui lihtne olnuks tal alandava kõrvaleheitmise järel käega lüüa… Tema kasutas seda olukorda aga inspiratsiooniks ning väljus suure võitjana.

Järgmisel korral, kui koged oma karjääris tagasilööki, teed mõne vea või kukud piinlikult mingis asjas läbi, pea meeles, et see on õppetund, mis aitab Sul muutuda paremaks. Mõtle sel hetkel Steve Jobsi peale. Seda aga ainult juhul, kui oled piisavalt alandlik, et sellest kogemusest õppida.

Algis Liblik

Algis Liblik on endine TV3 müügidirektor. Pärast meediavaldkonnast lahkumist 2015. aastal töötas ta tudengitele majutust pakkuva kinnisvaraettevõtte 1Home Baltikumi tegevjuhina. Hetkel on ta FranklinCovey Eesti konsultant ning samal ajal peab ta motivatsiooniteemalist blogi makeit.ee. Algis kirjutab Edasile isikliku arengu põhitõdede, motivatsiooni, eesmärkide seadmise ja juhtimise teemadel. Loe artikleid (16)