Mida teeksid, kui sotsiaalmeediat poleks? Neid asju teegi

Hiljuti teatas Twitter, et sulgeb talle kuuluva videoteenuse Vine. Keskkonda, mis pakkus vĂ”imalust levitada kuue sekundi pikkuseid videoid, kasutas ĂŒleilmselt 200 miljonit inimest. Populaarseimatel kontodel oli ĂŒle 10 miljoni jĂ€lgija. Vine’i sulgemine tĂ€hendab, et neil inimestel ei ole vĂ”imalik oma jĂ€lgijatega varasemal moel enam suhelda.

Teenuse sulgemisotsus tĂ€hendab seega ohtu nende kontaktide kaotamiseks. Sotsiaalmeedias turundajatele peaks see olema tĂ”sine hĂ€irekell. Kujutame ette apokalĂŒptilist stsenaariumi – kas te oleksite valmis Twitteri, Snapchati vĂ”i jumal hoidki – Facebooki sulgemiseks? Ärge arvake, et seda ei juhtu kunagi.

Vine’i sulgemine nĂ€itab ilmekalt, et sotsiaalmeedia kontod, mida ettevĂ”tted on harjunud pidama nende omatud kanaliks, ei ole tegelikult sugugi nende tĂ€ieliku kontrolli all.

SeepĂ€rast on tĂ€psem PĂ”hja-Ameerikas ĂŒha enam kasutatav mĂ”iste renditud meedia, mis viitab “majaomaniku” olemasolule. Majaomanik otsustab, millistel tingimustel vĂ”imaldab oma pinnal tegutseda ning vĂ”ib neid tingimusi muuta.

Mustema arengu korral selle sootuks sulgeda, mis enamusele Vine’i kasutajatele tĂ€hendab ĂŒhtlasi kontaktide katkemist jĂ€lgijatega. EttevĂ”tte turunduses ei saa sellist olukorda aga lubada.

Tegelikult ei pea sugugi kogu teenus lakkama olemast mĂ”istmaks, et kanali kasutamine vĂ”ib kaasa tuua takistusi. Veidigi internetis ringi vaadates leiab mitmeid ettevĂ”tteid, mis on leidnud end ootamatult olukorrast, kus Facebooki lehekĂŒlg on kustutatud. Tavaliselt ei ole sellele eelnenud mingisuguseid hoiatusi ega juhiseid kuidas lehekĂŒlge taastada.

PĂ€rimise peale saab Facebookist tavaliselt vastuse, et lehekĂŒljel rikuti kasutamistingimusi, tavaliselt midagi, mis on seotud autoriĂ”igustega.

Seda, et ĂŒhel neist lehtedest oli ĂŒle 300 000 jĂ€lgija ja teine oli investeerinud tuhandeid dollareid Facebooki reklaami ei huvita kedagi. Rikkumine on rikkumine – isegi kui sa ei tea, mida sa valesti tegid.

Facebook ei juhi tavaliselt tÀhelepanu konkreetsele postitusele, vaid lihtsalt peatab konto vÔi kustutab selle.

SeepĂ€rast on keeruline ka oma viga heastada vĂ”i siis tĂ”estada, et sa pole eksinud. Isegi kui sul Ă”nnestub sellesse debatti laskuda siis aja- ja energiakulu on mĂ€rkimisvÀÀrne. Enamus ettevĂ”tteid sellisesse olukorda muidugi ei satu, kuid sellise tĂ”enĂ€osusega tuleks riskianalĂŒĂŒsis siiski arvestada.

Seda, et sotsiaalmeedia kontosid ei tasuks pidada omatud kanaliks nĂ€itab ka orgaanilise ulatuse pidev langemine. Pidevalt muutuvad algoritmid on peavaluks paljudele ettevĂ”tetele, eriti meediafirmadele, kes jĂ”uavad ĂŒha vĂ€iksema hulga jĂ€lgijateni. MĂ”iste omatud meedia eeldab aga, et omad tĂ€ieliku kontrolli sĂ”numi ja selle levitamise ĂŒle.

Milline on minu nÔuanne, soovitus?

Esita endale lihtne kĂŒsimus – mida sa teeksid, kui sul sotsiaalmeediat ei oleks? Ja siis tee seda! Ning lisaks sellele kasuta ka sotsiaalmeedia vĂ”imalusi.

Hea kommunikatsiooniplaan sisaldab erinevate kanalite kasutamist, mis teineteist tĂ€iendavad ja kanalite riske maandavad. Seejuures tuleb eristada pĂŒsikliendile suunatud kommunikatsiooni ja uute klientide leidmiseks tehtavaid.

Praktiliselt iga ettevĂ”tte edu aluseks on see, kuidas suudetakse muuta kliendid lojaalseks ja neid pidevalt teenindada. See eeldab aga vĂ€ga head ĂŒlevaadet, kes on pĂŒsikliendid ning kuidas nendega on vĂ”imalik otse suhelda. Nii jĂ”uamegi pĂŒsikliendibaasini, mis on ettevĂ”tte ĂŒks vÀÀrtuslikumaid varasid.

PĂŒsiklientidega peab olema ettevĂ”ttel vĂ”imalik suhelda otse, ilma vahendajateta.

Selle eelduseks on tĂ€pne pĂŒsikliendibaas, mis vĂ”imaldab ka segmenteerimist. EesmĂ€rgiks on saata klientidele vĂ”imalikult asjakohaseid sĂ”numeid ja seda saab teha ilma vahendajateta. Uudiskirjad on ĂŒhed efektiivsemad kommunikatsioonimeetodid.

Sotsiaalmeedias saab suhelda nii pĂŒsiklientidega kui ka potentsiaalseteste klientidega. Siin tehtav kommunikatsioon tĂ€idab kindlasti eesmĂ€rki olla oma tarbijate silmis aktiivne ja usaldusvÀÀrne kuid samas sisaldab riski – sĂ”numi levi ei kontrollita tĂ€ielikult.

Samuti tuleb turunduskommunikatsiooni mix‘is endiselt kasutada ka muid traditsioonilisi ja vĂ€hemtraditsioonilisi lahendusi – reklaam, PR, ĂŒritusturundus, sisuturundus jne. See, millisele kanalile rĂ”huasetused langevad sĂ”ltub ettevĂ”tte tegevusalast ja arengustaadiumist.

Seega, veelkord – mida sa teeksid, kui sotsiaalmeediat ei oleks? Tee neid asju, mis just ĂŒles loetlesid!