Mulle üldjuhul meeldib koeraga jalutamas käia. Mõned kuud tagasi koera võttes ei tulnud mulle pähegi, et see mulle meeldima võib hakata.
See on selline mõnus rutiin, mis ajab su hommikul tavapärasest natuke varem üles ja otse uksest välja, olgu enesetunne või ilm missugune tahes. Kindlad tänavad, kindlad muruplatsid. Midagi eriti leiutama ega mõtlema ei pea, lihtsalt longid sihitult. Võib-olla on see märk tasapisi ligi hiilivast vananemisest, võib-olla millestki muust, aga nii see on.