Miks reageerivad inimesed meid ähvardavatele kriisidele, nagu pandeemia või kliimasoojenemine, nii aeglaselt? Sest me ei soovi ümber mõelda, ütleb organisatsioonipsühholoog Adam Grant oma TED-i kõnes. Tuues näiteks oma isiklikud kogemused, peaaegu katastroofiliselt lõppenud matka Panama kõrgeimal mäel ja vettehüppetiimiga liitumise oma kooliajast, näitab Grant, kuidas eesmärkide, harjumuste ja identiteediga seotud tunnelnägemine võib teha meile karuteene. Samuti jagab ta uuringutel põhinevaid teadmisi, kuidas saab tähelepanu laiendada ja jääda avatuks võimalusele ümber mõelda.
Alljärgnevalt pakume lugemiseks eestindust Adam Granti TED-kõnest.
Võib-olla olete kuulnud, et kui konn keeva veega potti visata, hüppab ta sealt kohe välja, kuid kui panna konn leigesse vette ja see siis aeglaselt kuumaks ajada, keeb konn ära. Konna suur probleem seisneb selles, et tal puudub võime olukorda ümber hinnata. Ta ei saa aru, et soojast vannist saab surmalõks, enne kui on liiga hilja. Inimesed võivad küll olla konnadest targemad, aga meie maailm on täis aeglaselt podisevaid potte. Mõelgem kasvõi sellele, kui aeglaselt on inimesed reageerinud pandeemiale, kliimamuutustele või demokraatiat ohustavatele ilmingutele. Me ei tunne ohtu ära, sest ei soovi olukorda ümber mõtestada.