Bigbänd on jazzikultuuri kroon, au ja uhkus – nõnda on rõhutanud paljud jazzikriitikud. Raske on sellele vastu vaielda, sest bigbänd pakub heliloojatele ägedaid väljakutseid – rikkalikke kõlavärvide, dünaamika ja eneseväljenduse võimalusi. Kui riigis puudub kõrgetasemeline bigbänd, siis on see jazzimaastikul samaväärne kui meil puuduks sümfooniaorkester.

Bigbändimuusika ei ole veel saja aastanegi. Läinud sajandi 30ndatel aastatel, kui sai populaarseks sving ja tekkisid tantsuorkestrid, mille koosseisus oli kolm pillirühma – saksofonid, tromboonid ja trompetid –, oligi sündinud bigbänd. Selline koosseis sai väga ruttu populaarseks ja bigbände tekkis nagu seeni pärast vihma nii Ameerikas kui ka Euroopas. Kuulsusrikas ajalugu on Duke Ellingtoni, Count Basie, Glenn Milleri mitmetel teistel orkestritel, nende nimesid kandvad bigbändid jätkavad tegevust ka tänapäeval, tuues suured saalid täis svingihuvilisi. Mõistagi ei mängi bigbändid ainult tantsumuusikat. Kümned Ameerika heliloojad-orkestrijuhid nagu Dizzy Gillespie, Gil Evans, Carla Bley, Toshiko Akiyoshi ja Lew Tabackin, Don Ellis, Thad Jones/Mel Lewis jt on värske kontsertrepertuaari loojad bigbändidele; nende jälgedes on astunud tänased tipud – 7 Grammy auhinda võitnud helilooja ja dirigent Maria Schneider, Bob Mintzer, Vince Mendoza, Matthew Herbert jt, kes on toonud palju uuenduslikku jazzorkestrite muusikasse.

Bigbändikultuur Eestis on arenenud tõusude ja mõõnadega. Bigbände-tantsuorkestreid oli enne suurt sõda iga suurema linna lokaalides. 1944. aastal moodustati valitsuse käskkirjaga Eesti Laskurkorpuse Džässorkester, mis jõudis 1945. aastal Velikije Lukist Eestisse ja kus teiste seas mängis ka helilooja Raimond Valgre. 1944. aastal moodustati ENSV raadiokomitee esimehe Paul Uusmani käskkirjaga Eesti Raadio džässorkester, mille esimesed dirigendid olid Vladimir Sapožnin, Leo Tauts ja Rostislav Merkulov. Bigbänd kui kõige läänelikum muusika tunnistati aga peagi sobimatuks nähtuseks nõukogude muusikakultuuris, orkestrist pidid kaduma saksofonid ja bigbändidest said estraadiorkestrid. Nii oli see ka Eesti Raadios, kuid orkester mängis aeg-ajalt ikka jazzilikku repertuaari. 

Harrastusorkestritega oli olukord leebem, neile tehti vähem ettekirjutusi ja pigistati tegeliku repertuaari kohalt silm kinni, sest kirja pandi ju ikka rohkem nõukogude autoreid. Eesti vanim siiani tegutsev orkester on Mikid, mis kasvas välja 1945. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste instrumentaalansamblist, seda kollektiivi on juhatanud Ülo Raudmäe, Emil Laansoo jt, kuid orkestri kauaaegseks eestvedajaks sai Ants Meristo. Orkester on töötanud nimede alla Mickeys, Mikid ja Rütm. Praegu tegutseb orkester Jaak Oserovi juhatusel. Mikides on läbi aegade osalenud 260 pillimeest, orkestriga koos on laulnud 48 solisti. Neljal korral on esindatud Eesti jazzi rahvusvahelisel Imatra jazzfestivalil Soomes.

Horre Zeiger BIGBAND, teine staažikas bigbänd, sündis 1954. aasta oktoobris toonases Nõmme Kultuurimajas. Esineti peamiselt tantsuõhtutel, aga ka kontsertidel, muuhulgas Jazzkaarelgi – kavas nii jazziklassika kui ka eesti autorite lood. Selle orkestriga on esinenud paljud tuntud lauljad, teiste seas ka Uno Loop ja Silvi Vrait. Esinetud on Moskvas, Peterburis, Stockholmis js mitmel pool mujal. Pärast dirigendi ja arranžeerija Horre Zeigeri lahkumist 2013. aastal juhtis orkestrit saksofonist Tiit Varts ning alates 2019. aasta algusest töötab orkestriga Toomas Tutt. 

Läinud sajandi teisel poolel oli harrastajate bigbände Eestis kümneid, tihti mängisid koos professionaalsed muusikud ja väiksema muusikaharidusega pillimehed, peamine oli rõõm muusikast ja kambavaim. 80ndatel aastatel, kui Eesti kultuur võis juba vabamalt hingata, sai Tabasalus alguse bigbändide festival Ranna, mille lükkas käima Ranna sovhoosi toetusel Aivar Mäe aastal 1988 ning oli selle kunstiline juht aastani 1991. Pärast pikemat pausi äratas festivali aastal 2000 ellu, siis juba Tabasalu Big Band Festi nime all, jazzmuusik ja pedagoog Kalev Konsa, juhtides festivali 2003. aastani.

Tipphetkedel osales Tabasalu festivalil üle tosina bigbändi ning Eesti orkestrite kõrval esinesid ka Soome ja Rootsi bigbändid, külalisi oli isegi Ameerikast. Kalev Konsa tõdeb, et bigbändidele oli see oluline mõõduvõtu ja kohtumiste koht, ning väiksematele tegijatele andis see julgust korraldada ka pisemaid jazzisündmusi. Kuigi spetsiaalset bigbändide festivali momendil pole, on bigbändikultuur Eestis elus tänu entusiastlikele dirigentidele nagu Siim Aimla, Riivo Jõgi, Teet Raik. Loit Lepalaan, Ott Kask jt.

Bigbände tegutseb mitmel pool Eestis – Jõhvis, Haapsalus, Narvas, Pärnus, Tartust rääkimata.

Kui ka muusikaorganisatsioonidel bigbändi tegevuseks raha ei leidunud, siis politsei- ja piirivalveametitel on alati olnud oma muusikakollektiivid. Kui 2010. aastal ühinesid politsei ja piirivalve orkestrid, sai hoo sisse ka mõlema orkestri jazzmuusikutest koosnev bigbänd, millega on musitseerinud palju suurepäraseid muusikuid nagu Antti Sarpila, Antti Rissanen, Petri Juutilainen, Joonatan Rautio (Soome), Tõnis Mägi, Ivo Linna, Bonzo, Kaire Vilgats, Liisi Koikson, Tanel Padar, Ott Lepland, Sofia Rubina jpt. Orkestri bigbändiga on viimasel aastakümnel head tööd teinud Siim Aimla. Oma suure panuse on andnud ka Ülo Mälgand ja Kaido Kodumäe.

Kui Ameerikas on igas kolledžis ja ülikoolis oma bigbänd, vahel on neid isegi viis või kuus, siis ka Eestis on vahelduva eduga tegutsenud bigbände muusikaõppeasutustes. 

Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Bigbänd praeguses vormis Siim Aimla ja Kristina Bianca Rantala juhatusel on tegutsenud aastast 2004. Lisaks musitseerimisrõõmule kooli kontsertidel on üles astutud ka erinevatel jazziüritustel ja festivalidel, esinetud on ka Soomes ja Austrias. Nii kasvab peale tublisid muusikuid ning ka arranžeerijaid-dirigente. Lühikese ajaga on suure arenguhüppe teinud helilooja ja arranžeerija Bianca Rantala, kes Otsa-koolis ühtaegu õpib ja õpetab. 

Eesti professionaalsete bigbändide lähiajalugu on katkendlik. Paul Mägi oli Eesti Raadio estraadiorkestri juht 1978–1984. Aastal 1980 asutas ta Eesti Raadio Bigbändi ja oli ühtlasi selle kunstiline juht. Kustas Kikerpuu, kes juhatas estraadiorkestrit ja bigbändi 1993. aastani, arranžeeris orkestrile hulga jazzilikku repertuaari ja esines mitmel korral ER-i bigbändiga ka Jazzkaarel. Seoses Eesti Televisiooni ja Raadiokomitee juures tegutsevate kollektiivide likvideerimisega lakkas eksisteerimast ka professionaalsetest muusikutest koosnev bigbänd.

Loodus tühja kohta ei salli ja 17. märtsil 1998 asutati Jüri Leiteni, Raivo Tafenau, Aleksei Saksa jt muusikute initsiatiivil Tallinna Filharmoonia juurde Estonian Dream Big Band, kuhu kutsuti toonased parimad muusikud. Unistuste orkestri esimene etteaste toimus 1998. aasta Jazzkaarel. Tuleristsed olid tõsised, sest dirigent ja esisolist oli Count Basie orkestri saksofonist, arranžeerija ning juhthelilooja Frank Foster. Vokaalsolistina tegi kaasa Dennis Rowland. 

EDBB hakkas tegema tänuväärset tööd Eesti originaalloomingu edendamisel ja töötlemisel koos muusikutega nagu Paul Mägi, Lembit Saarsalu, Silvi Vrait, Hedvig Hanson, Tõnis Mägi, Mart Sander, Hendrik Sal-Saller jt. Aastal 2002 anti välja heliplaat “Riho Sibul & Estonian Dream Big Band”. 2004. aastal kirjutasid Eesti nüüdisheliloojad Ülo Krigul, Tauno Aints jt Jazzkaareks orkestrile hulga uut muusikat. 2005. aastal ilmus album “Hendrik Sal-Saller & Estonian Dream Big Band”. Mõlema albumi seadete autor oli Raul Sööt.

Samal aastal said teoks kaks huvitavat projekti: “Tribute to Frank Zappa”, kus osalesid soome kitarrist Marzi Nyman ja dirigent Markku Veijonsuo; koos rootsi lauljatari Annika Skoglundiga esitati Jazzkaarel Billy Joeli loomingut Örjan Fahlströmi seadetes. Orkestriga on töötanud veel Ray Anderson, Randy Brecker, New York Voices, Jukka Linkola, Lasse Lindgren, Tim Hagans, Torsten Goods, Ulf Wakenius, Kurt Elling, Shayna Steele, Lizz Wright, Bob Mintzer jt. Koostöös Mintzeriga valmis EDBB 20. sünnipäeva kontserdi kava, kus unistuste orkester demonstreeris oma tipptaset, ühtset ja intensiivset kõla ning paindlikkust.

EDBB kunstiline juht ja peadirigent on viimased tosin aastat olnud multiinstrumentalist ja mitmekülgne muusik Siim Aimla, kes on orkestrile hulga huvitavaid seadeid teinud.

Bigbändi võib võrrelda võrkpallimeeskonnaga – kui tükk aega ei saa koosmängu harjutada, siis kulub omajagu aega ja energiat selleks, et taas tippvorm saavutada.

Selles mõttes on naabrid meist paremas olukorras, et UMO jazzorkester Helsingis ja Läti Raadio bigbänd on stabiilselt rahastatud ja kontsertide graafik paigas. EDBB tuleb kokku projektipõhiselt ja siis on vaja kava selgeks saada lühikese ajaga, sest raha on vähe ja oma kodu orkestril ka ei ole. Aga neid ühendab suur armastus bigbändimuusika vastu ja soov heade pillimeestega koos vägevaid kontserte anda.

13. novembril on ees ootamas ka kontsert legendaarse ja mitmekülgse lauljatari Dee Dee Bridgewateriga koos meie unistuste orkestriga Alexela kontserdimajas. Lauljataril on just selleks perioodiks planeeritud Euroopa kontserdid. Dee Dee ja bigbänd, jah, ta armastab esineda nii suurepäraste jazzmuusikute kui ka heade bigbändidega. Thad Jones/Mel Lewis, Lionel Hampton Big Band, WDR Big Band ja miks mitte ka Estonian Dream Big Band – need on vaid mõned näited lauljatari koostööst suurte orkestritega.

Bigbänd ei ole siiski koosseis, mis on kivisse raiutud; kui helilooja soovib erinevat koosseisu, siis on see võimalik ja orkestrit võib nimetada ka lihtsalt suureks koosseisuks või liidri nimeliseks jazzorkestriks. Näiteks norra saksofonisti Marius Neseti juhitud Trondheim Jazz Orchestras mängib 12 pillimeest, see tähendab ühtlasi, et pidevalt on vaja uut loomingut ja originaalseadeid, aga kõik on võimalik. 21. sajandil ühendatakse üha sagedamini elektroonika ja naturaalpillide kõla, võetakse kasutusele erilisi instrumente, olgu siis tegu harfi või bändžoga või musitseeritakse koos DJ-dega. Bigbändimuusika muutub koos aja ja isiksustega.

Hea näide mitmekülgsest koostööst oli Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks valminud suurprojekt “9 hümni vabadusele” Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare eestvedamisel, mille raames laiendati bigbändi koosseisu nii keelpilliorkestri kui ka kooriga. Bigbändi heliloojatena said oma kätt esmakordselt proovida mitmed noored tunnustatud jazzmuusikud nagu Paul Daniel, Joel Remmel, Aleksander Paal ja teised.

Kolm aastat on tegutsenud ning muusikute ja kuulajate südamed võitnud New Wind Jazz Orchestra (NWJO), mille eestvedaja on praegu Saksamaal kompositsiooni ja arranžeerimist õppiv Lauri Kadalipp. 

Tõuke uue jazzorkestri moodustamiseks sai Lauri Kadalipp Soomest bigbändide laagrist Imatras, kus toonane Elleri kooli õpilane musitseeris Big Band Tartu koosseisus. Soome dirigentide pakutud repertuaar tundus värske ja põnev, hiljem sai Imatra festivalil kuulata kõrgetasemelisi orkestreid eesotsas UMO-ga (Soome Uue Muusika orkester). Kuigi meil tegutses projektorkestrina Estonian Dream Big Band, otsustas Lauri ellu kutsuda uue bigbändi, et alustada uue ägeda energiaga ja nooremate mängijatega n-ö puhtalt lehelt. Konkurents on edasiviiv jõud ja Lauri Kadalipul on suur tahtmine populariseerida Eesti bigbändimuusikat ja kasvatada uut kuulajaskonda. Orkestri muusikud on innuga iga uue kontserdikava juures ja annavad endast sada protsenti, et kõik õnnestuks. 

Kolme tegevusaasta jooksul on orkester kontserte andnud nii Sõru Jazzil, jazziklubis Philly Joe’s kui Kumu auditooriumis, kus tähistati suurepärase bigbändide helilooja Raul Söödi 50. juubelit. Lava on jagatud The Vanguard Jazz Orchestra trummari ja dirigendi John Rileyga ning Soome ühe tuntuima bigbändi juhi ning trombonisti Antti Rissaneniga. 2020. aasta suvel esitleti Triigi Filharmoonias Kristjan Randalu loomingut klaverile ja bigbändile.

Praegu ootab orkester kannatamatult uut kohtumist publikuga, Talvejazzi 24. mai Kumu auditooriumi kontserdiks on valmis eriline kava, mille tarbeks paluti lugusid meie noore generatsiooni loojatelt ning nii saab kuulda naisheliloojate Susanna Aleksandra Veldi, Kristina Bianca Rantala, Jana Küti, Marianne Leiburi, Pille-Rite Rei ja Karmen Rõivassepa muusikat, mehelikku energiat lisavad Markus Eermanni, Janno Trumpi, Karl Madis Pennari ja Lauri Kadalipu arranžeeringud. 

New Wind Jazz Orchestraga kohtume ka augustikuu lõpus 2021. aasta festivalil Jazzkaar ja siis saavad muusikasõbrad nautida rahvusvaheliselt tunnustatud pianisti ja helilooja Kristjan Randalu ja orkestri ühisesinemist, kontserdil kõlavad esmaettekandes pianisti mitmed uued kompositsioonid ja kuulda saab ka Randalu parimaid palu varasemast koostööst. Pange vaim valmis, Eesti bigbändimuusika on tõusuteel.

Rubriik “Jazzkaare fookuses” on ajakirja Edasi ja Jazzkaare koostööprojekt, kus tutvustame ja arutleme maailma ja Eesti jazzmuusika trendide üle ning võtame luubi alla põnevad valdkonda puudutavad jazziteemad ja esinejad.