Nii investorid vist mõtlevad: osturalli käib, kuigi aktsiahinnad on kosmoses. Miks aktsiad on siis nii rakettkallid, tahaks ka ju investeerida? Või ongi see hoopis mull ja tark oleks kõik maha müüa, lõhkemist oodata? Raha samal ajal aga kontol muudkui sügeleb. Mida ses kimbatuses teha?
Ajalooliste keskmiste turu hinnataseme näitajatega võrreldes praeguseid üsna absurdseid numbreid saab tegelikult enda jaoks ilusti ajalooliselt madalate intressitasemetega ära põhjendada. Lihtsa mõttemudeli järgi valivad investorid võlakirjade ja aktsiate vahel. Kui võlakirjade intressimäärad on nii madalal nagu nad on, siis igasugune potentsiaalne aktsiate pakutav tootlus näibki atraktiivne. Kui aktsiate pakutav on võlakirjade tootlusest atraktiivsem, siis aktsiaid ostetakse ja kui ostetakse, siis aktsiahinnad tõusevad. Seega, kui võlakirjad pakuvad ekstreemselt madalaid tootlusi, siis on investorid valmis ka aktsiate eest ekstreemset kallist hinda maksma. Lühidalt: mida madalamad on (võlakirjade) intressimäärad, seda suhteliselt kallimad on aktsiad.