Nii investorid vist mõtlevad: osturalli käib, kuigi aktsiahinnad on kosmoses. Miks aktsiad on siis nii rakettkallid, tahaks ka ju investeerida? Või ongi see hoopis mull ja tark oleks kõik maha müüa, lõhkemist oodata? Raha samal ajal aga kontol muudkui sügeleb. Mida ses kimbatuses teha?

Ajalooliste keskmiste turu hinnataseme näitajatega võrreldes praeguseid üsna absurdseid numbreid saab tegelikult enda jaoks ilusti ajalooliselt madalate intressitasemetega ära põhjendada. Lihtsa mõttemudeli järgi valivad investorid võlakirjade ja aktsiate vahel. Kui võlakirjade intressimäärad on nii madalal nagu nad on, siis igasugune potentsiaalne aktsiate pakutav tootlus näibki atraktiivne. Kui aktsiate pakutav on võlakirjade tootlusest atraktiivsem, siis aktsiaid ostetakse ja kui ostetakse, siis aktsiahinnad tõusevad. Seega, kui võlakirjad pakuvad ekstreemselt madalaid tootlusi, siis on investorid valmis ka aktsiate eest ekstreemset kallist hinda maksma. Lühidalt: mida madalamad on (võlakirjade) intressimäärad, seda suhteliselt kallimad on aktsiad.

Mull või pull?

USA aktsiad on puhaskasumitega võrreldes juba 40 korda kallimad. Selgitava näitena: kui ettevõte teenis eelmisel aastal kasumiks 1$ aktsia kohta, siis sellise ettevõtte aktsia eest peab praegu välja käima 40$. Sellist seost nimetatakse ka P/E (price to earnings) suhteks. Investorite huvides on ühe kasumidollari eest maksta aga võimalikult vähe ehk 40$ asemel tahaks maksta pigem 20$. See soov ei ole ka midagi imelikku, sest ajaloolise keskmisena on investorid maksnud isegi alla 20$, nii 15–16$ ühe kasumidollari eest. Selles valguses tundubki USA aktsiaturg esmapilgul katki, sest USA börsi hinnataset peegeldava S&P 500 indeksi P/E suhtarv kõigubki praegu toodud 40 lähistel, viidates vähemalt kaks korda kallimale hinnatasemele kui keskmiselt kombeks. See praegune hinnatase on siiski veel natuke madalamal kui nn internetimulli lõhkemise eel 2001. aasta lõpus, 2002. aasta alguses. Siit omakorda johtub põhjendatud küsimus: kas praegune olukord viitab ka siis mullile ja 2000ndate aastate algus on kordumas, aktsiakrahh koputab uksele? Kas peaksin oma raha kiirelt turgudelt kokku korjama?

Tarvo Vaarmets

Tarvo Vaarmets omab doktorikraadi rahandusalal, tema investorite käitumist uurivaid teadustöid on avaldatud maailma tippteadusajakirjades ja oma teadustööst on teda kutsutud rääkima ka erinevatesse riikidesse ja maailmajagudesse. Investorina alustas Tarvo aga 2002. aastal täiesti nullist, isegi miinusest, kasutades selleks tudengina saadud sotsiaaltoetuste ja õppelaenu vahendeid. Nii praktilised kogemused kui pühendunud investorite uurimine, aga ka teiste autorite teadustööde tulemustega arvestamine, ehk praktika ja teooria kombineerimine, on tema investeerimisportfelli tänaseks kasvatanud juba piisavalt mahukaks, et oma tegevusi saab ta nüüd meeldivuse alusel valida. Tarvo on Eesti esimese eraisiku rahanduse õpiku "Rahaedu põhimõtted" üks autoritest ja Edasi kolumnist, tema artiklite fookus on rahatarkuse kasvatamisel. Loe artikleid (13)