Nii investorid vist mõtlevad: osturalli käib, kuigi aktsiahinnad on kosmoses. Miks aktsiad on siis nii rakettkallid, tahaks ka ju investeerida? Või ongi see hoopis mull ja tark oleks kõik maha müüa, lõhkemist oodata? Raha samal ajal aga kontol muudkui sügeleb. Mida ses kimbatuses teha?

Ajalooliste keskmiste turu hinnataseme näitajatega võrreldes praeguseid üsna absurdseid numbreid saab tegelikult enda jaoks ilusti ajalooliselt madalate intressitasemetega ära põhjendada. Lihtsa mõttemudeli järgi valivad investorid võlakirjade ja aktsiate vahel. Kui võlakirjade intressimäärad on nii madalal nagu nad on, siis igasugune potentsiaalne aktsiate pakutav tootlus näibki atraktiivne. Kui aktsiate pakutav on võlakirjade tootlusest atraktiivsem, siis aktsiaid ostetakse ja kui ostetakse, siis aktsiahinnad tõusevad. Seega, kui võlakirjad pakuvad ekstreemselt madalaid tootlusi, siis on investorid valmis ka aktsiate eest ekstreemset kallist hinda maksma. Lühidalt: mida madalamad on (võlakirjade) intressimäärad, seda suhteliselt kallimad on aktsiad.

Tarvo Vaarmets

Tarvo Vaarmets omab doktorikraadi rahandusalal, tema investorite käitumist uurivaid teadustöid on avaldatud maailma tippteadusajakirjades ja oma teadustööst on teda kutsutud rääkima ka erinevatesse riikidesse ja maailmajagudesse. Investorina alustas Tarvo aga 2002. aastal täiesti nullist, isegi miinusest, kasutades selleks tudengina saadud sotsiaaltoetuste ja õppelaenu vahendeid. Nii praktilised kogemused kui pühendunud investorite uurimine, aga ka teiste autorite teadustööde tulemustega arvestamine, ehk praktika ja teooria kombineerimine, on tema investeerimisportfelli tänaseks kasvatanud juba piisavalt mahukaks, et oma tegevusi saab ta nüüd meeldivuse alusel valida. Tarvo on Eesti esimese eraisiku rahanduse õpiku "Rahaedu põhimõtted" üks autoritest ja Edasi kolumnist, tema artiklite fookus on rahatarkuse kasvatamisel. Loe artikleid (13)