Tarvo Vaarmets: pensionifondi valiku teejuht. Kuidas luua eeldused suuremateks pensionimakseteks?

Üldiselt kehtib reegel: mida kõrgema riskiga fond, seda suurem pikaajaline keskmine tootlus. Foto: Freepik.com.

Aitäh sulle, kes sa minuga koos II sambasse raha edasi kogud ja pakutavaid võimalusi enda kasuks tööle rakendad. Tänaste teadmiste juures on see tark rahaline otsus. Eelmises kirjutises ka põhjendasin, miks. Seekord jagan aga oma mõtteid, kuidas ja millist konkreetset fondi valida. Huvitava järeldusena võiks minu hinnangul oma fondivaliku üle vaadata (fondi vahetada) üheksa kogujat kümnest. Kas ka sina?

Üks igati kasulik pensionileht: pensionikeskus.ee

Üks hea sõber ütles, et tema teab küll, mis pensionifond tal on: LHV II samba fond. See on nullist juba natuke rohkem, kui tead, mis panga fondis raha kogud. Kui sa aga veel ei tea, siis palun sul pensionikeskus.ee lehel kohe üleval ääres olevalt lingilt “Minu pensionikonto” sisse logida ja sealt uurida, millisesse konkreetsesse fondi sa raha kogud.

Pikaajalises vaates on väga oluline, kas fondi keskmine aastatootlus on natuke, näiteks 1–2 protsendipunkti võrra kõrgem või madalam, rääkimata siis veelgi suuremast erinevusest. Näiteks 100 eurot paisub 4%-lise keskmise aastase tootluse juures kahekümne aastaga 219 euroni, ent 6%-lise keskmise aastatootluse juures 321 euroni. Seega esimesel juhul on kasumiks 119 eurot ja teisel juhul 221 eurot – kahekordsest erinevusest ei puudu palju. Kui nüüd summad on suuremad, periood pikemgi, siis võid ise mõelda, milline on keskmise tootluse mõju pikaajaliselt sambasse kogunevale summale. Väike erinevus keskmises aastatootluses viib suure erinevuseni pikaajalises absoluutkasvus ehk kasumis.

Tarvo Vaarmets

Tarvo Vaarmets

Tarvo Vaarmets omab doktorikraadi rahandusalal, tema investorite käitumist uurivaid teadustöid on avaldatud maailma tippteadusajakirjades ja oma teadustööst on teda kutsutud rääkima ka erinevatesse riikidesse ja maailmajagudesse. Investorina alustas Tarvo aga 2002. aastal täiesti nullist, isegi miinusest, kasutades selleks tudengina saadud sotsiaaltoetuste ja õppelaenu vahendeid. Nii praktilised kogemused kui pühendunud investorite uurimine, aga ka teiste autorite teadustööde tulemustega arvestamine, ehk praktika ja teooria kombineerimine, on tema investeerimisportfelli tänaseks kasvatanud juba piisavalt mahukaks, et oma tegevusi saab ta nüüd meeldivuse alusel valida. Tarvo on Eesti esimese eraisiku rahanduse õpiku "Rahaedu põhimõtted" üks autoritest ja Edasi kolumnist, tema artiklite fookus on rahatarkuse kasvatamisel. Loe artikleid (2)