Muidugi ei ole pealkirjas esitatud küsimus päris korrektne, ei saa ju esile tuua mingit ühte teemat või asjaolu ja siis väita, et see ainult ongi kõige tähtsam. Oluline on õigussüsteemi tasakaalustatud areng, seda nii õigusloome, õigusinstitutsioonide, õigusemõistmise ja õiguskorra tagamise osas. Siiski võib erinevate perioodide puhul esile tõsta prioriteedid õiguse arendamisel, millele on olnud vaja esmajoones rõhku panna.
Reformide periood (1990–2000)
Juba alates 1989. aastast, kui Eesti ei olnud veel taasiseseisvunud, hakati tegema esimesi katsetusi oma seaduste ettevalmistamisel, mis erinesid senistest, kuna ei tuginenud nõukogude õigusele. Nagu näiteks taluseadus (1989), ettevõtteseadus (1989), aktsiaseltsi põhimäärus (1989), omandiseadus (1990), rendiseadus (1990). Keskse tähendusega reformiseadusi hakati vastu võtma alates 1991. aastast, neist esimene omandireformi aluste seadus (1991) pani aluse järgnevatele reformiseadustele: maareformiseadusele (1991), põllumajandusreformi seadusele (1992) ja mitmetele erastamise seadustele.
Paul Varul
Paul Varul on juhtivalt osalenud enamuse Eesti eraõiguse uute seaduste väljatöötamisel, ta on olnud pikemat aega TÜ tsiviilõiguse korraline professor, 1995 – 1999 oli Eesti Vabariigi justiitsminister. Praegu TÜ emeriitprofessor ja Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat ja vanempartner. Kord kuus kirjutab ta Edasi lugejatele õiguse teemalise kolumni, milles lahatakse erinevaid õigust puudutavaid küsimusi, kolumnides selgitatakse uue õigussüsteemi kujunemise põhimõtteid ja kommenteeritakse aktuaalseid juriidilisi probleeme. Loe artikleid (18)
