Kirjanik Tõnu Õnnepalu on Vilsandil, et lüüa kokku oma elu bilanssi ja vaadata otsa oma illusioonidele ja enesepettustele. Ning heita sest vabatahtlikust vanglast ka pilk maailma asjadele. Talle ei tundu sunnitud maharahunemine lahendusena maailma ökokriisile. “Võiks ju olla tore, et lennukid ei lenda, et lennujaamad on tühjad nagu mingid kummituslossid, aga pole. See kõik mõjub pigem ähvardavalt,” ütleb ta, lisades, et sunniviisiliselt ei saa inimest muuta. Aga kuidas saab? Ja kas peabki? Õnnepalu ütleb ka, et virtuaalne “reaalsus” on kohutav illusioon, mis ei asenda iial vahetut suhtlust. Kõik ei ole hiirekliki kaugusel, arenegu digitaalia kuhu tahes.

Me silmad on tänavu näinud imelist talve, kõik ei ole vist veel kadunud?

Jah, siin saarel ta tuli ja läks. Korra sai merejääl suusatada, korra oli pakast, nagu oleks näidatud veel hetkeks neid kadunud aegu… Praegu hakkas just vihma vastu akent krabistama. Aga loodan – loodan ikka, muidu ei elakski ju! –, et kui nüüd see täiskuu mööda saab, siis läheb uuesti külmaks, teeb jää jälle kõvaks, teeb tee üle jää ja vee, saab veel seda lumevalgust näha, nii et tast ära kah jõuab tüdineda. Siis võib küll öelda, et kõik veel kadunud ei ole.

Valner Valme

Valner Valme on Edasi kultuuritoimetaja ja Raadio 2 "Lifti" ning Vikerraadio kirjandussaate juht. Loe artikleid (201)