Kui enamus suusasõpradest peatub Rootsis suusapuhkusel piirkonna tuntuimas suusakeskuses Ares, siis vaid käputäis suusasõpru leiab sealt tee edasi Valadaleni loodusparki. See looduspark kuulub Natura-2000 kaitsealade nimistusse ning sisaldab rohkelt kauneid mägesid, tihedaid metsi ning suuri märgalasid. Samal ajal kui Are suusakeskuses käis vilgas elu ja ringi sagisid sajad (küll mitte tavapärased tuhanded) suusaturistid, siis looduspargi radadel valitses peaaegu täielik vaikus.
Valadaleni looduspargis leiab rohkelt talviseid tegevusi: räätsamatkad, suusamatkad, koerarakenditega kelgusõidud ja palju muud. Kõige rohkem kohtab siin suusatuuringuga tegelejaid, kes läbivad päevateekondi hütist hütini, kasutades selleks murdmaatuuringu suusavarustust. Kuid selge on ka see, et talvel on see piirkond siiski oma äraarvamatu ja muutliku ilma tõttu silmanähtavalt alarahvastatud, erinevalt suve- ja sügisperioodist, kui matkaradadele avaraid vaateid nautima ning sääskedega võitlema saabuvad tuhanded rootslased. Talvel aga kehtib siin 2 + 2 km reegel: igale looduses liikujale jäägu vähemalt 2 km jagu tema oma ala. Nii see ka oli – kui mitte isegi 5, 10 või 20 km jagu.
Samuti tuleb arvestada, et sel ajal puhuvad siin tugevad tuuled, mille eest lagedal maastikul pole kuhugi varjuda. Sageli asendub lumesadu päikesega ja vastupidi mitmel korral ühes tunnis. Ent kui ilmataat lubab päikselist ja suhteliselt tuulevaikset ilma, siis on avanevad vaated muidugi hingematvalt ilusad.
Kuna nädalavahetuseks lubas suurepärast ilma, siis seadsingi sihi Sylarna mäeaheliku suunas, mis asub Arest vaid tunniajase autosõidu kaugusel. Tegemist on kõige omapärasemate mägedega Valadaleni looduspargis ja ühtlasi on see kõige lõunapoolsem mäeahelik Rootsis, asudes vaid 700 km kaugusel Stockholmist. Kui tavaliselt on Jämtlandi läänis asuvad mäed pehmete joontega ja ümarad, siis just siin Norra-Rootsi piiril kohtuvad Rootsi pehmete mägede vormid Norra teravate mägedega, moodustades selliselt omapärase koosluse – keset lagedat tundrat tõusevad äkitselt esile Alpe meenutavad teravad ja kõrged mäekontuurid, mägede järsud reljeefijooned annavad märku justkui täiesti teise regiooni saabumisest.
Selleks, et neid mägesid talvel nautida, ei piisa pelgalt murdmaatuuringu suuskadest – need on siin kõige levinumaks liikumisvahendiks. Siin on vaja juba korralikku alpituuringu komplekti, et järskudel nõlvadel üles ja alla liikumisega hakkama saada. Sageli jääb isegi sellest väheks ning tuleb liikuda suusatamise juurest mägironimise suunas ning võtta appi kassid, kirka ning mägimatkamise teadmised, et sellel maastikul toime tulla.
Sylarna mäed meenutavad tõepoolest Alpe – kuigi pisut väiksemas vormis, on kõik Alpidele omased elemendid siin olemas. Suuskadel mööda järsku orgu üles harja suunas tõustes avastad ühel hetkel, et mäenõlv muutub niivõrd järsuks, et edasi enam suuskadega ei saa. Mis muud kui suusad seljakoti külge, kassid jalga ning ronimine edasi toimub nagu parimatel päevadel Alpides, tõustes mööda järsku lumenõlva pidi seatud eesmärgi suunas. Üles jõudes saad hetkeks hinge tõmmata, aga juba mõned minutid hiljem avastad end kitsal lumeharjal, kus liikuda tuleb äärmiselt ettevaatlikult, et ootamatult lumisel pinnal ei libiseks.
Öeldakse, et mäetippudes on õhk puhtam kui orgudes. Kas see nii ka on, jäägu igaühe enda kogeda, aga ühte ma ütlen: vaated mäetippudest ümbritsevale metsikule loodusele on alati midagi erilist. Tajumaks looduse täielikku ilu ei piisa vaid lamedas orus liikumisest, selleks tuleb tõusta mõnele kohalikule mäetipule ja nautida 360-kraadist panoraamvaadet.
Kunnar Karu
Kunnar Karu on Nipernaadi reisiklubi matkajuht ja alpinist. Tema reisikirjad viivad lugeja erinevatele mäetippudele, tuues koju kätte ka vaated pilvepiirilt. Loe artikleid (16)
