Sel aastal tuli jaanuar Tartus teisiti.
Kummaline, kuidas mõni sündmus muudab linna, loodust, asju ja inimesi. Üleöö. Mitte üleöö, vaid sekundiga. Värvid on küll samad, aga toonid teised. Ka välimus on teistmoodi ja helid ning linna hääl. Hele on tumenenud. Vaikus valjenenud. Rõõm murenenud. Lumi näib tuhkhall ja päike, kui teda on, tuhm. Kõik paistab teistviisi kui tegelikult.
Minu Tartu ei ole enam endine. Annelinnas on uuenenud tänavavalgustus, aga teeaugud selle all naeratavad nukramalt kui muidu. Paju tänavale kerkinud bürootorni tuled on külmad nagu Anne kanalit kattev jää. Karlova korstnad suitsetavad haruldaselt morne mustreid. Valgusküla on raeplatsilt lahkunud ja Linnasüda tuksub madalalt ning raskelt.