Tallinna merele avamise ilusat mõtet varjutavad reeglina vaidlused, kahtlustused või pandeemiast pea peale pööratud maailma tagasilöögid: protestid Reidi tee ning Kalaranna ja Kalasadama planeeringute vastu, Linnahallile vaid hetkeks terendama hakanud helgem tulevik, Porto Franco ehituse kohal rippuv sünge kahtlustuste pilv. Selle kõrval on üleüldise vaimustusega jälgitud iga Noblessneri maja valmimist ning nüüd, kui kõik endise allveelaevatehasekompleksi hooned on renoveeritud ja uuele elule aidatud, on põhjust seal veel kord üks jalutuskäik teha.

Baltimaade kinnisvaraarenduse konkursil Baltic Real Estate Awards 2020 võidutses Noblessner parima linnaruumi uuenemise kategoorias. Peab tunnistama, et Noblessneri areng suletud tööstuspiirkonnast inimsõbralikuks sadamalinnakuks on olnud kiire ja sujuv. Veel hiljuti oli see ehitustander, kus liikuma pidi kiiver peas; viimane aasta – mis muidugi on soosinud ka palju jalutamist ja arhitektuuri uudistamist – on selle muutnud aga üheks kõige populaarsemaks vaba aja veetmise piirkonnaks Tallinnas, seda olenemata ilmast. Paari aastaga totaalse muutumise läbi teinud linnakus on olnud põnev mõistatada, mis või kes on sisse kolimas kohe-kohe uut elu alustavatesse allveelaevatehase viimastesse seni tühjalt seisnud hoonetesse.

20. sajandi alguses oli Noblessneris toonase Tsaari-Venemaa üks tähtsamaid allveelaevade tootmiskeskusi. Tundub uskumatu, isegi pisut absurdne, et väike Tallinn oli maailmas täiesti arvestatav allveelaevade tootmise koht – Noblessneris valmisid võimsad allveelaevad ja naabruses asuvas Volta tehases kogu nende jaoks vajalik elektroonika.

Umbes sama uskumatu on see, et suur osa laevatehase ajaloolisest keskkonnast säilis, mis andis võimaluse kunagi pigem õline ja robustne ala muuta hedonistlikuks kaasaegseks linnaruumiks.

Noblessneri alal asub kokku 18 kaitsealust hoonet, millest kõige suurem on 1914. aastal ehitatud valukoda – täna tuntud kui Proto avastuskeskus –, mille suurt saali kasutati laevaehitustsehhina.

Lisaks uutele hoonetele ning hoolikalt lahendatud avalikule ruumile tasub tähele panna muinsuskaitse all olevat terviklikuna säilitatud tehasehooneid, näiteks uhkeid paekivist terveid laevu mahutanud tsehhe, elektrijaama, veetorni ning juugendlikke maju juhtivtöötajatele.

Enamik varasemaid ja praegu muinsuskaitse all olevaid hooneid, mis tänaseks uue elu on saanud, pärinevad sõjatööstusele magusast ajast, aastatest 1914–1916, mil tehase ehituse ülem oli V. Saharov.

See on Tallinna esimene merele avatud piirkond, kus jalakäijad ja kergliiklus on autoliiklusest eraldi. Ajalooline tööstusarhitektuur moodustab ühtse terviku jahisadama ja uusarendustega, kortermajade parkimine on täielikult viidud maa alla – Tallinnas on üllatavalt vähe kohti, kus vana ja uus arhitektuur nii harmooniliselt koos eksisteeriks.

Lisaks jalutamisele saab sellest nädalast (taas) käia näitustel ning nautida lõunasööke ja loodetavasti ka muud meelelahutust peale enda korraldatud arhitektuuriekskursiooni. Et autod on euroopalikul viisil asumi keskmest välja viidud, on see ka külmadel talvepäevadel olnud Tallinnas üks populaarsemaid kohti jalutamiseks ja historitsistliku kui ka kaasaegse arhitektuuri imetlemiseks vaatamata sellele, et majade uksed nädalaid kindlalt lukus on püsinud. Kraanasid meenutavad tänavalaternad ja akvatooriumi mängulauda imiteeriv kujundus on justkui majakad, mis kutsuvad juba kaugelt uudistama, mis Noblessneris täpsemalt toimub.

Elektrijaamast elumajaks, katlamajast bürooks

Noblessner avati linnarahvale kõigepealt kultuurisündmuste toimumise paigana ning kontsertide vahepeal jõudsid paljud uudistada räämas paekivihooneid ja mõistatada, mis neist küll saab. Iga aastaga jäi mõistatamist vähemaks, sest renoveeritud hooned said uue funktsiooni – kuni salapäraseid algul räämas ja hiljem tellingutes hooneid oli alles vaid kaks. Aadressil Peetri 7 seisab muljetavaldav historitsistlik paekivist hoone, mis on rajatud 1915. aastal tehase elektri- ja jõujaamana.

Arhitekt V. Saharov tegi maja, mida vaadates paljud on unistanud – siin võiks olla minu kodu, mis on korraga keset linna, mere ääres ja pargi servas. 

Ja ehkki allveelaevatehase töö lõppemise järel kasutati seda nii söökla kui ka arhiivihoonena, on nüüd tõesti juhtumas see, et renoveerimise järel muutub hoone kortermajaks, mille esimesel korrusel on äripinnad. Hoone teise korruse nn külaliskorterid on mõeldud kas büroodena kasutamiseks või lühemaajaliselt välja üürimiseks. Ja õllesõbrad on kindlasti juba märganud, et kõrvalmajas tegutseb Põhjala õlletehas oma baariga.

Teine pikalt räämas olnud hoone, mille tulevik möödajalutajaid mõistatama on pannud, on vana ja muljetavaldava korstnaga katlamaja, ehkki see töötas tegelikult hoopis naaberkinnistul asuva miinisadama heaks.

Täna on aadressil Staapli 10 asuv maja tellingutest sisse piiratud ja uue elu eel ootusärevust täis. Hoonel on säilinud selle esialgne välisilme ja enamus konstruktsioonidest ning säilinud on ka katlamaja korsten. Hilisemad juurdeehitused ja laiendused on tänaseks lammutatud. Eeldatavasti 2020. aasta sügisel valmiva rekonstrueerimise käigus kohandatakse vana katlamaja äri- ja büroopindadeks, hoone esimesel korrusel on ka ruumid kohviku või restorani tarbeks.

Ajaloolistest allveelaevatehase hoonetest on jäänud veel kaks: Peetri 5 kaks tagumist löövi (Põhjala pruulikoda paikneb esimeses löövis) ning Noblessneri valukoja ja kalaranna tänava vahel olev Peetri 8, mis oma algses mahus oli ühekordne hoone. Millalgi mõnikümmend aastat hiljem lisati kaks ülemist korrust.

Peetri 5 hoone täielik renoveerimine on täna juba töös, eesmärk on 2022. aastal hoone korda saada. Tegeleme ka Peetri 8 projektiga.

Järjekorras on veel nõukaaegne Peetri 6 hoone, kus täna tegutseb tecnoklubi HALL ja  mitmed ettevõtted üürivad äripindu. 

Kultuurielu uus kodu

Kai kunstikeskuse hoone, mille esimeselt korruselt leiab ka Temnikova galerii, tegi KAOS Arhitektide (Margit Argus, Margit Aule, Karl-Johan Jakobson, Katariina Teigar) käe all läbi totaalse muutumise. Kunagises laevasüsteemide tsehhis (hilisemas vaskseppade-tislerite töökojas) on kunstigaleriid ja kinosaal ning esimesel korrusel mitu populaarset söögikohta. 

Kai kõrval seisab esteetiliselt sarnane valukoda, kus mitu aastat järjest nägi suurejoonelisi kontserte ja ka näiteks kunstiakadeemia lõputööde kaitsmisi ning mis tänaseks on mitte niivõrd uue kuue, kuivõrd uue sisuga, pakkudes tegevust kogu perele.

On teada, et monoliitsest raudbetoonist raamkarkassiga hoone projekti aitas koostada Taani innovaatiline inseneribüroo Christiani & Nielsen, mis projekteeris Tallinna ka uhked vesilennukiangaarid, mis olid omal ajal ühed maailma suurimaid raudbetoonist koorikkonstruktsioonid.

Insenertehnilises plaanis imposantne hoone (ümberehitus taas KAOS Arhitektidelt) tegutseb täna koguperekeskusena Proto avastustehas.

Noblessneri südameks on jäänud meri. Esimest korda pärast nõukogude okupatsiooni lõppu ehitati Tallinnas taas majad merepiirile just Noblessneris, mis sümboolselt tähistas ühe ajastu lõppu. Hea uue linnaruumi loomise mõttes tähistab see muidugi algust ja lootust, et selliselt hakkabki merelinn Tallinn merele avanema ka mujal.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (276)