SA Kiusamisvaba Kool andis kolmandat korda välja aasta kiusuennetaja kooli tiitli, mille sel aastal sai Rocca al Mare kool Tallinnas. Koolis kiusuennetusprogrammi KiVa eestvedaja, inimeseõpetuse ja matemaatika õpetaja Cattre Hein ütleb, et kiusamise vastu saab küll, aga see vajab süstemaatilist ja järjepidevat tegelemist, et oskaks ja julgeks märgata. Alates sellest, kui kool võttis kiusuennetuse prioriteediks, on probleem oluliselt vähenenud. Küsis Piret Tüür.

Miks te neli aastat tagasi KiVa-ga liitusite? Programm oli siis vaid mõni aasta Eestis tegutsenud ja sellega oli liitunud paarkümmend kooli.

Olen klassijuhataja ja minu enda klassis oli toona üks väga tõsine kiusamisjuhtum, mille puhul vajasin abi. Jõudsin guugeldades KiVa-ni, aga selgus, et tolleaegne koolidirektor Heiti Pakk oli juba ise Kiusamisvaba Kooli sihtasutusega ühendust võtnud ja toetas selle kui tõenduspõhise programmi kasutuselevõttu. Kohtusime sihtasutuse inimestega ja sealt hakkaski kõik pihta. Meie kool on ikkagi suur kool ja kiusamisjuhtumeid tuleb ette rohkem kui mõnes väiksemas koolis. Enne KiVa-ga liitumist andis kiusamiste puhul igaüks ise nõu, nüüd on koolis ühtne läbipaistev süsteem. Praeguseks oleme õppinud kiusamist märkama.

Kas kiusujuhtumeid on teie koolis nüüd vähemaks jäänud?

Neid on väga palju vähemaks jäänud.

KiVa-programmiga on praeguseks liitunud sadakond kooli ehk umbes viiendik kõigist Eesti üldhariduskoolidest. Mida te teistmoodi teete kui need koolid, kes ei ole sellega liitunud?

Õpilaste suhtumine on väga palju paremaks läinud, neile tegelikult väga meeldivad KiVa-tunnid ja -tegevused ning täna teavad kõik, et Rocca al Mare koolis ei ole kiusamine lubatud. Sellest, kuidas õpilased kiusamisse suhtuvad, peegeldub õpetajate hoiak. Kui oleme õpetajatena öelnud, et kiusamine ei ole lubatud, siis valdavalt tulevad õpilased selle suhtumisega kaasa. Mulle meeldib selle programmi puhul, et me ei otsi süüdlast ega karista. Kui on kiusamisjuhtum, siis räägime sellest õpilastega ja palume leida lahendusi, kuidas edaspidi paremini saaks.

Olete eelmistel kordadel pääsenud esikolmikusse ehk olnud programmi rakendamisel algusest peale edukad. Uuendustega ei tulda aga alati kergelt kaasa. Kui keeruline oli programm toimima saada alguses, kui kõik oli veel uus ja korraga tuli kaasata mitmeid osapooli?

Algus oli tõesti keeruline, eelkõige õpetajatele ja lapsevanematele selgeks teha, mis see KiVa on. Arvati, et see on lisatöö, kuid õnneks on meie kooli juhtkond võimaldanud KiVa-tunde läbi viia klassijuhataja või inimeseõpetuse tundides. Iganädalased koosolekud ja kiusujuhtumitega tegelemised võtavad mõnikord aega, kuid klassijuhatajana on mul kindlasti lihtsam, kui klass toimib, mitte vastupidi.

Keeruline oli ka suhtlus lapsevanematega, sest kui miski puudutab oma last, kiputakse emotsionaalseks minema. Neid emotsioone oli esimestel aastatel palju, praegu vähem. Kodul on tähtis roll ja seetõttu teeme vaatamata piirangutele ka praegu “Tagasi kooli” õhtuid Google Meetis. Samuti saab iga pere endale lapsevanema miniõpiku, kus selgitatakse, mis on kiusamine, mida tuleks kiusamise korral teha ja kuidas peaks lapsega kiusamisest rääkima.

Kuidas te tavaliselt kiusujuhtumitest kuulete ja mis sellele järgneb? Palun tooge ka mõni näide.

Üks laps sai ebasobiva sisuga sõnumeid, kuid ta ei julgenud ise õpetaja poole pöörduda ja näitas sõnumeid sõbrale. Sõber rääkis sellest aga oma klassijuhatajale, kes on KiVa-tiimi liige. Hakkasime siis uurima, kas see lugu vastab tõele. Rääkisime kõigepealt õpilasega, kellele neid sõnumeid saadeti, ja saime kinnitust, et tegu on küberkiusamisega. Rääkisime ka sõnumisaatjatega ning lugu õnneks lahenes.

Tavaliselt saamegi mõnelt õpilaselt või lapsevanemalt mingisuguse info, mille järel uurime, kas see vastab tõele, ja kui tegu on kiusujuhtumiga, siis sekkume. Õpilasega, kes on kannatajarollis, räägime tavaliselt märkamatult vahetunni ajal. Seejärel kutsume tunnist välja selle looga seotud teised õpilased. Ütleme neile, et selline asi peab lõppema, ja teeme kokkulepped. Palume õpilastel mõelda selle üle, mida nad teha saaks, et olukord muutuks, ning paneme kokkulepped kirja. Saadame kogu info ka klassijuhatajale ja lapsevanematele ning kahe nädala pärast räägime kõigiga uuesti.

Kas mõnes vanuserühmas tuleb kiusamist rohkem ette?

Sellele on nüüd juba raske vastata, sest selgitame lastele kohe esimeses klassis, et meil ei ole kiusamine lubatud. Kiusamist on tõesti väga palju vähemaks jäänud. Küll võib öelda, et viiendas ja kuuendas klassis hakatakse rohkem internetti kasutama ja sellega seoses ka varjatud kiusamise võtteid. See tähendab, et kiusamine ei toimu enam õpetajate silme all, vaid kolib internetti. Seetõttu oleme sel aastal fookusesse võtnud 5–6ndate klasside küberkäitumise, rääkinud eraldi kõigi nende klasside õpilastega ning toonitanud, et kui nad kellegagi internetis suhtlevad ja asju ajavad, siis käitugu nii, et nad ei peaks kunagi oma tegude pärast piinlikkust tundma. Mõned juhtumid on siiski olnud, näiteks on saadetud kuvatõmmiseid ja meie KiVa-tiimiga siis otsustame, kas tegu on kiusamisega.

Õpilased olid kevadel virtuaalõppel ja on seda nüüd jälle. Kas see on kuidagi ka laste küberkäitumist muutnud?

See on huvitav, et koroona-aeg on väga palju korrastanud õpilaste internetis käitumist. Nad on olnud oma õpetajatega palju veebis koos ja nendega on räägitud väga paljudest asjadest, näiteks nii profiilipildi sobilikkusest kui ka sellest, mida ja kuidas chatti sobilik kirjutada on. Selles mõttes on küll hästi positiivne mõju. Oleme ka KiVa-tundidega jätkanud ning jaganud meelerahuharjutusi. November oli meil meelerahukuu, siis tegid neid harjutusi ka lapsevanemad, mis oli väga armas.

Mida need harjutused endast kujutavad?

Erinevaid hingamisharjutusi, mis aitavad õpilastel leida endas tasakaalu ja keskenduda, et nad suudaks paremini juhtida oma meeleolu ja tundeid, mis kõik aitab kaasa ka õppimisele. Lihtsalt minut või paar, et leida endas selline mõnus rahutunne.

Te olete ise ka lapsevanem. Kas olete mingid põhimõtted sellest programmist üle võtnud ka oma laste kasvatamisse?

Ikka olen. Mu poeg on küll juba 22-aastane ja saab ise väga hästi hakkama, aga 10-aastane tütar sai nüüd nutitelefoni ja kohe hakkas üks chattimine pihta! (Naerab.) Me ikka räägime sellest ja nii kui ütlen, et mul on üks jutt, ütleb ta kohe, et ega ometi KiVa! Mis seal salata, need põhimõtted käivad minuga kogu aeg kaasas ja mulle tundub, et mu tütar võtab ka kuidagi hästi südamega seda, et keegi ei tunneks ennast koolis ja klassis halvasti. Ta on mõnikord küsinud ka nõu, kui on kellegi pärast mures olnud.

Mitmed programmiga alustavad koolid on käinud teil KiVa-tunde ja koosolekuid jälgimas. Mida te neile tavaliselt räägite?

Oleme seletanud, et see annab hästi läbipaistva süsteemi, kuidas kiusamislugudega toime tulla ja kuidas neid lapsevanematele kommunikeerida. Meie soovitus teistele on lihtne: teha kõik nii, nagu KiVa programm soovitab. Teiseks oleme öelnud, et koolikeskkond muutub sellega igal juhul paremaks.

Oleme näinud, et aja jooksul on koolikultuur nii palju muutunud, et me ei räägi täna enam kellegi peale kaebamisest, vaid on normaalne, et räägitakse, milles asi on.

See on tähtis, sest kui õpilane tunneb end klassis hästi, on ka tema õpitulemused paremad. Täna räägitakse palju vaimsest tervisest ja ka see programm õpetab märkama, hoolima ja julgustab rääkima oma tunnetest. Näiteks, kui näeme, et klassis hakkavad grupid tekkima, kohtume õpilastega ja räägime sellest. Lapsed on õppinud end palju rohkem avama. Näiteks oli hiljuti üks hästi vahva seik, kui kolmanda klassi õpilased ütlesid tagasisides, et “me kuulame nüüd teineteist lõpuni”. Hästi tore, et kolmanda klassi õpilased oskavad nii öelda.

Kas kiusuennetusega tegelemine on saanud ajapikku ka üheks argumendiks, miks lapsevanemad tahavad oma last just teie kooli panna?

Mulle tundub, et see on täna üks argument küll. Üle Eesti ikkagi juba teatakse, mis see KiVa on, ja arvan, et paljude lapsevanemate jaoks on kiusuennetusega tegelemine oluline. Igal aastal jõuab meie kooli ka neid õpilasi, kes on kiusamisega otseselt kokku puutunud.

Nii et kokkuvõttes, kui kiusamise vastu aktiivselt tegutseda ja julgustada sellest rääkima, siis tegelikult on võimalik koolis kiusamist vähendada?

Jah, ma näen seda ise ja ka iga-aastane statistika kinnitab, et olukord on tõesti palju paremaks läinud.

***

Rocca al Mare Kooli KiVa-programmi mentor Klelia Peterson:

SA Kiusamisvaba Kool on ellu kutsutud 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Viisiks või vahendiks, millega pärast põhjalikke arutelusid ja kaalumisi toimetama hakati, sai Turu Ülikooli teadlaste arendatud teadus- ja tõenduspõhine kiusamise vähendamise programm KiVa.

Täna on KiVa programm peale Eesti kasutuses veel paljudes riikides. Nende hulgas näiteks Hispaanias, Tšiilis, Rootsis, Uus-Meremaal, Inglismaal jne. Eestis on programmiga liitunud koole ja õppekohti hetkel üle 100. Ka on meil juba väike ports koole ettevalmistuses, et alustada kiusuennetustööga järgmisel ehk 2021/2022. õppeaastal. Väikeste sammudega, kuid kindlameelselt meie kooliterviklikult ja mõjusalt kiusamist ennetavate koolide pere suureneb.

Meie jaoks sihtasutuses on kindlasti ääretult oluline, et koolid rakendaksid programmi võimalikult algupärases vormis, vaid nii tulevad tulemused ja saavutatakse soovitud eesmärke. Peale programmi maaletoomise teemegi igapäevaselt tööd selle nimel, et pakkuda koolidele erinevaid võimalusi täiendkoolitusteks, lisamaterjale, tuge ja palju muud. Näiteks oleme programmi kõrvale loonud mentori rolli, kes on kooli jaoks igapäevaselt kättesaadav ja abistav tugi.

SA Kiusamisvaba Kool annab alates 2018. aastast välja aasta kiusuennetaja kooli tiitlit. Eesmärk on seeläbi tunnustada Eestis KiVa programmi rakendavaid koole nende järejepideva pingutuse ja KiVa programmi parimal moel kasutamise eest. Tiitlile saab kool enda kandidatuuri üles seada ise, kui programmi on rakendatud vähemalt kaks aastat. Selleks protsessiks on loodud aasta kiusuennetaja kooli statuut, mis on koolidele igal ajal kättesaadav siseveebist. Tingimused ei ole tegelikult midagi üle jõu käivat, kuid nagu iga eesmärgistatud tegevuse puhul, on ka KiVa puhul oluline pühendumine ja järjepidevus. Nii me siis peamegi oluliseks järjepidevust, programmi juhiste järgi tõhusat toimetamist, õpilaste positiivset tagasisidet nii nende endi rahulolu kui ka tehtava programmitöö osas, kooli esindajate osalemist meie täiendüritustel. Ja kindlasti annavad lisaväärtust kooli enda poolt KiVa teadmiste ja oskuste laiemaks levitamiseks tehtu, nt koolisisesed teemapäevad, üritused, projektid, meediakajastus.

Senised tiitlivõitjad on olnud Kuusalu Keskkool (2018), Kalmetu Põhikool (2019) ja Rocca al Mare Kool.

Rocca al Mare Kooli kui värske tiitlivõitja puhul toon välja kaks aspekti, mis on hoidnud neid juba lausa kolmel aastal esikolmikus. Esmalt kindlasti koolijuhi toetus. Nii eelmine koolijuht Heiti Pakk (kelle ametiajal programmiga liituti) kui ka praegune koolijuht Sirje Toomla on kandnud samu väärtusi ja toetanud kooli KiVa-tiimi nende töös ning ka ise tegemistes kaasa löönud. See tundub esmapilgul mõnele ehk loomulikuna või iseenesestmõistetavana, kuid oleme inimestena kõik erinevad ega pruugi alati asjadest ühtmoodi aru saada, sarnaseid väärtusi ja arusaamu kanda. Teiseks kindlasti kooli KiVa-tiim. Rocca al Mare KiVa-tiimi iseloomustab pühendumine, süsteemsus, järjepidevus. Sealsel tiimil on kindlasti vedanud ka selles osas, et tiimijuht Cattre Hein on oma rollis olnud liitumisest alates, ja see on aidanud luua just seda järjepidevust ja süsteemsust, mida püsiv tiimijuht luua saab aidata ning mida tiim väga vajab.